Seakatku info

Seakatku info

Täpsem info www.seakatk.ee 

Küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta 
PTA vihjetelefonil 605 4767.

Üldinfo  |  Puhvertsoon ja taudistunud ala  |  Seadusandlus  |  Proovide võtmine  | Teata surnult leitud metsseast | Matmine ja emiste küttimine  |  Uudised |  Infomaterjalid | Kontaktid

Üldinfo

Sigade Aafrika katk on väga nakkav sigade haigus, mille kulg võib olla üliägening mida iseloomustab kõrge palavik, täielik isutus, verevalumid nahal ja siseorganites ning surm 7–10 päeva jooksul pärast haigustunnuste ilmnemist. Suremus võib küündida 100%-ni.

Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

 

2016. aastal toimus kokku kümme seakatku infopäeva seakasvatajatele ja jahimeestele. Need toimusid Harjumaal, Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal, Viljandimaal, Põlvamaal, Tartumaal ja Saaremaal. Tallinna infopäeva ettekanded leiab SIIT, Saaremaa oma SIIT.

SAK voldik pilt 


Sigade Aafrika katku (SAK) leviku kronoloogia Lätis (25.02.2015)
Sigade Aafrika katku (SAK) leviku kronoloogia Eestis (vt 2014-2015)

Kontaktid

PTA esindused, avatud
8:00–16:30

Aadress

Nimi

Telefon

Tallinna esindus

Väike-Paala 3, Tallinn

Harles Kaup

518 4925

Kärdla esindus

Hiiu mnt 3, Käina

Piibe Kivisilla

462 2030; 5697 9708

Jõhvi esindus

Pargi 15, Jõhvi linn

Eda Laas

516 4094

Jõgeva esindus

Ravila 10, Jõgeva

Arbo Kepp

772 0206; 5331 1393

Paide esindus

Pärnu 58, Paide

Andrus Leis

385 4521; 513 3818

Haapsalu esindus

Jaani 8, Haapsalu

Tõnu Erik

472 4792; 5663 1259

Rakvere esindus

C. T. von Neffi 2, Piira

Aivo Porro

5693 0428

Põlva esindus

Puuri tee 1. Põlva

Peep Mälberg

523 3097

Pärnu esindus

Haapsalu mnt 86, Pärnu

Raivo Mogilnõi

447 1611; 516 8983

Rapla esindus

Kuusiku tee 6, Rapla

Riina Kaukver

489 2591, 515 2338

Kuressaare esindus

Kohtu 10, Kuressaare

Andro Jürisson

453 3501; 526 8188

Tartu esindus

Tähe 4, Tartu

Toomas Kalja

740 0440; 505 3393

Valga esindus

Tartu 79, Valga

Virgo Roose

5340 9809

Viljandi esindus

Vabaduse plats 4, Viljandi

Velta Riisalo

435 0024; 525 1937

Võru esindus

Jüri 18, Võru

Elle Horn

503 2667

Teata surnult leitud metsseast

Katku levikust parema ülevaate saamiseks ja selle piiramiseks uurib Põllumajandus- ja Toiduamet kõiki surnud metssigu.

Anna teada, kui leiad hukkunud metssea või selle jäänused! Kui vähegi võimalik, lisa leiust ka foto. Täpse leiukoha saad märkida kaardile. Lehel on viide ka kaardile kõigi teavitatud leidudega.

NB! Hukkunud metssiga ära puutu!

TEATA SURNULT LEITUD METSSEAST PTA KODULEHEL!

 

Puhvertsoon ja taudistunud ala

(värskeim info pta.agri.ee) 



Sigade Aafrika katku kitsendustega tsoonid Eestis (seisuga 4. juuni 2018). Hall joon – haldusüksuse piir. Sinine ala – I kitsendustega tsoon. Helepunane ala – II kitsendustega tsoon.

Interaktiivset ja aktuaalset Euroopa SAKi leviku kaarti näeb SIIT.

 

1 of 5
Seakatku levik Baltikumis. Kaart: PTA
Taudistunud alad Eestis
Külmkambrid rümpade hoiustamiseks.
Konteinerid rümpade hoiustamiseks.

 

Seadusandlus, käskkirjad, juhendid 

Proovide võtmine

Alates 1. veebruarist 2024 tuleb kõigilt kütitud metssigadelt võtta vereproov Võru maakonna ja osal Põlva maakonna jahipiirkondades. 

Vaata täpsemalt kaardilt:

Kaardil punasega märgitud jahipiirkondades tuleb alates 01.02.2024 kõigilt kütitud metssigadelt võtta vereproov. NB! Kaart võib tulenevalt SAK olukorrast muutuda.

Kõikidelt kütitud metssigadelt ei pea enam vereproove võtma Pärnu, Valga ja Viljandi piirkonnad kellel oli kohustus proove võtta jaanuaris.

Üle Eesti kuuluvad uurimise alla jätkuvalt:

  • kõik hukkununa leitud metssead;
  • kõik kütitud metssead, mille rümbad viiakse lihatööstusesse.

KAASKIRI sigade Aafrika katku uurimiseks (DOC)
JUHEND kuidas võtta, säilitada ja saata sigade Aafrika katku proove 
Kütitud metssigadelt SAKi uuringuks proovide võtmine, pakkimine ja laborisse saatmine (juhend 01.10.2015)
SAK proovide saatmisest
SAK_metssead_kaaskirja_taitmise_juhend SAK_kaaskiri_metssigadele_jaanuar_2016
Meelespea 

Sigade matmine ja emiste küttimine

Foto: Rein Tafenau
Foto: Rein Tafenau

SAK-positiivsete metssigade kahjutustamise (matmine või konteinerisse toimetamine) kulude hüvitamiseks ning emiste küttimise toetuste maksmiseks sõlmiti 2016. aastal lepingud VTA ja kohalike jahiseltside vahel otse, mitte läbi katusorganisatsiooni (EJS).

Veterinaar- ja Toiduamet kinnitab, et raha saab kõigi kütitud emiste eest (olenemata sellest, kas proov on positiivne või mitte) nõuetekohaselt pakendatud organmaterjali alusel. Loe lähemalt SIIT.

  • Pärast proovi võtmist tuleb surnult leitud metsea korjus matta ja soovitatavalt katta vähemalt 0,5 meetrise pinnasekihiga sellisel moel, et metsloomade ligipääs maetud korjusele oleks minimaalne.
  • Oma loomade kaitsmiseks nakatumise eest tuleb pärast kokkupuudet metssea korjusega järgida elementaarseid bioohutusmeetmeid. Enne loomapidamishoonesse sisenemist vaheta riided, desinfitseeri või vaheta jalanõud.

Infomaterjalid

SAK-ile uuritud ja neist positiivsete ning viirusele positiivsete metssigade arv

Aasta Uuritud metssigade arv SAK pos metssigade arv neist SAK viiruse leiuga metssigade arv
2014 1056 73 73
2015 9565 1095 1005
2016 15 978 1570 1277
2017 9574 866 590
2018 4961 284 58
2019 4836 82 6
2020 7327 77 16
2021 10 752 87 26
2022 12 732 77 38

 

Tabel: PTA

 

2018

SAK leiud metssigadel

Maakond SAK positiivsed kokku Kütitud Surnuna leitud/hukatud
Harjumaa 52 47 5
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 9 9 0
Jõgevamaa 11 11 0
Järvamaa 7 7 0
Läänemaa 27 20 7
Lääne-Virumaa 12 12 0
Põlvamaa 6 3 3
Pärnumaa 21 21 0
Raplamaa 19 19 0
Saaremaa 86 85 1
Tartumaa 17 17 0
Valgamaa 5 5 0
Viljandimaa 9 9 0
Võrumaa 3 2 1
KOKKU 284 267 17
  • Eestis on sigade Aafrika katkuga (SAK) võideldud alates 2014. aastast. SAKi farmidest eemale hoidmiseks on rakendatud rangeid bioohutusnõudeid ning metssigade populatsiooni vähendamise tulemusena on SAKi levik meie metsades pidurdunud. Loe lähemalt SIIT.
  • 19. novembril toimus Eestis sigade SAKi audit, mida viisid läbi Euroopa Komisjoni esindajad ning rahvusvaheline ekspert Slovakkiast. Auditi avakoosolekul osalesid ka EJS-i tegevjuht Tõnis Korts koos asetäitja Andres Lillemäega. Loe lähemalt SIIT. Euroopa Toiduohutusameti uuendatud ülevaate sigade Aafrika katkust leiab SIIT. EFSA ülevaadet näeb seakatkust näeb SIIT.
  • 1. augustil jõustus Põllumajandusministri 23. novembri 2004. a määruse nr 179 „Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri” muutmise määrus.

Määruse eesmärk on täpsustada ja täiendada farmidele kehtestatud bioohutusnõudeid, mis puudutavad veokite liikumist, erinevate materjalide ladustamist farmi territooriumil ning piirdeaedu.

Samuti täpsustatakse jahipidamise õigust omava ja jahil osaleva isiku kohustusi metssigade jahil. Need nõuded ei ole jahimeestele uued, kuid selguse huvides ja strateegia rakendamiseks Eesti õiguse kaudu lisatakse need tõrje-eeskirja.

Muudatused:

  • Muudatusega väljendatakse selgemalt nõuet, et sigu ei tohi pidada samas ruumis muud liiki koduloomadega ja välistatud peab olema ka nende omavaheline kokkupuude.
  • Sätestatakse loomsete kõrvalsaaduste veoks kasutatava veovahendi loomakasvatushoone tarastatud alale sissepääsu keeld.
  • Kehtiv punkt välistab haljassööda toomise ettevõtte territooriumile. Kuna haljassööt pole ainus võimalik nakkuskandja, vaid nakkus võib levida ettevõtte territooriumile mis tahes ladustatava materjaliga, siis täiendatakse sätet üldise keeluga, aga loetelu jäetakse lahtiseks.
  • Tarastamisega tuleb välistada loomapidamisettevõtte territooriumilt eelkõige metssead (sealhulgas põrsad) kui võimalikud viirust edasikandvad loomad.
  • Taudipunktis tuleb enne sigade hukkumist määrata nende kaal.
  • Sätestatakse jahil osalevale isikule desinfitseerimise nõue.
  • Sätestatakse, et jahijuhataja teavitab jahil osalenud isikuid sätestatud nõuetest.

 

  • Euroopa Komisjon lõpetas Eestit puudutavad sigade Aafrika katku III tsooni piirangud

Kuna Eestis ei ole lisandunud uusi SAKi juhtumeid kodusigadel ning rakendatud on vajalikke meetmeid katku tõrjeks, otsustas Euroopa Komisjon III tsooni piirangud lõpetada. Loe lähemalt SIIT.

  • Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) avaldas juulis uue teadusliku arvamuse SAKi kohta metssigadel.

Oma arvamuses rõhutas Euroopa Toiduohutusamet järgmist:

  • Selleks, et vähendada haiguspuhangute ohtu madala riskiga piirkondades, tuleb võtta meetmeid nagu metssigade ennetav intensiivne jahipidamine ja nende toitmise vältimine. Kestva epideemia korral tuleks vältida tegevusi, mis võiks suurendada metssigade liikumist (näiteks metssigade jahtimine).
  • Sigade Aafrika katk on levinud ka piirkondades, kus metssigade asustus on madal. Seega ei saa kehtestada metssigade asustustihedusele lävendit, alla mille viirus ei leviks.
  • Valmisoleku suurendamiseks on äärmiselt oluline tagada regulaarne dialoog kõigi huvirühmade vahel.
  • Passiivne seire, näiteks surnud metssigadest teavitamine, on jätkuvalt kõige tõhusam viis tuvastada uusi sigade Aafrika katku juhtumeid varasemalt nakatumata piirkonnas juba varajases staadiumis.
  • Praegu ei ole tõendeid, et laia ala katvad mitme kilomeetri pikkused aiad aitaksid tõhusalt metssigade liikumist piirata.

EFSA avaldas ka video “African Swine Fever: how to stay one step ahead“. Videole saab seadetest kuvada ka eestikeelsed subtiitrid.

  • Veterinaar- ja Toiduametis kogunes 20. märtsil riiklik loomatauditõrje komisjon, kus põhiteemana arutati metsas leviva seakatku tõkestamise võimalusi, kus võtmeroll metssigu küttivate jahimeeste kanda. Loe lähemalt SIIT.
  • Veterinaar- ja Toiduamet kutsus jaanuaris jahimehi üles Kagu-Eestis senisest enam metssigu küttima.

„Katk levib taas jõudsalt Meremäe-Rõuge-Räpina-Põlva-Veriora-Võnnu-Vara piirkondades, kus asuvad ka mitmed suured seakasvatuskompleksid. Nendes piirkondades oli metssigade asustustihedus alla 1,5 isendi 1000 hektari jahimaa kohta saavutatud juba rohkem kui aasta tagasi. Seega jahimehed on teinud oma tööd kohusetundlikult, aga nüüd on ilmselt tegemist uue katkulainega,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu osakonna juhataja Harles Kaup. Loe lähemalt pressiteatest.

2017

Euroopa Komisjon kiitis heaks uue seakatku tõttu kehtestatud Euroopa riikide tsoonideks jaotamise, mis leevendab ulatuslikult seakatku tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid.

Otsus on avaldatud ja leitav Euroopa Liidu Teatajast. Otsusega jääb suurem osa Eestist II tsooni. III tsoonis on Saaremaa Laimjala, Orissaare, Pöide, Valjala ning pool Leisi valda, Pärnumaalt Audru ja Tõstamaa vald. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, mis jääb I tsooni.

Lisaks sellele on otsuses täpsemalt lahti kirjutatud, kuidas peab toimuma II tsoonist pärit kodusigade saatmine tapamajja.

Kitsendustega tsoone on kolm – I tsoon, II tsoon ja III tsoon. I tsoon on puhverala. II tsoonis on seakatku diagnoositud metssigadel. III tsoonis on seakatku diagnoositud ka kodusigadel. Täpsemat infot tsoonide kohta leiab siit.

SAK leiud metssigadel

Maakond Hukkunud Kütitud Hukkunud ja kütitud kokku

Harjumaa  

 19  67   86

Hiiumaa 

 0 0  0

Ida-Virumaa 

 1 14   15

Jõgevamaa  

 0  14 14

Järvamaa   

 0  9 9

Läänemaa     

 35 80 115

Lääne-Virumaa 

 29 36  65

Põlvamaa 

 8 6 14

Pärnumaa 

 40   47 87

Raplamaa 

 36 50 86

Saaremaa  

 111 198  309

Tartumaa   

 12 31 43

Valgamaa   

 0 8 8

Viljandimaa   

 2  7 9

Võrumaa  

 1 5 6

Kokku   

 294     572 866

 

2016

VTA jurist Astrid Matsoo kirjutas jahimeeste jaoks artikli jahiseltside ning veterinaar- ja toiduameti töölepingute kohta. Loe artiklit SIIT 

Veterinaar- ja toiduamet (VTA) sõlmib töövõtulepingu kõigi soovi avaldanud jahiseltsidega (kaasa arvatud klubid, ühingud vms), kes on kantud äriregistrisse juriidiliste isikutena.

Nimetatud töövõtuleping hõlmab kaht teenust:

kütitud ja sigade Aafrika katkule positiivseks osutunud ning hukkununa leitud metssigade kõrvaldamise teenus;

üle ühe aasta vanuste metsseaemiste küttimise ja kütitud emise organmaterjali lähimasse veterinaarkeskusesse toimetamise teenus.

2016. aasta SAK leiud metssigadel:

Maakond Hukkunud Kütitud Hukkunud ja kütitud kokku
Harjumaa    16 32 48
Hiiumaa 0 0 0
Ida-Virumaa 8   33 41
Jõgevamaa    104 84 188
Järvamaa   59  57 116
Läänemaa  33 26 59
Lääne-Virumaa  86   115 201
Põlvamaa 116  74 190
Pärnumaa 45 49 94
Raplamaa  129 72 201
Saaremaa 51 47 98
Tartumaa 123 70 193
Valgamaa   6 19 25
Viljandimaa    20 39 59
Võrumaa  29 26  55
Kokku 825 743 1568


2015 

26. veebruaril 2015 sõlmisid Eesti Jahimeeste Selts ja Veterinaar- ja Toiduamet lepingu sigade Aafrika katku surnud metssigade korjuste ning seakatku diagnoosiga kütitud metssigade kahjutustamiseks. Lepingu alusel makstakse jahimeestele tasu korjuste matmise või konteinerisse toimetamise eest. 

Maakond Dets Kokku
Ida-Virumaa 2 11
Jõgevamaa 75 101
Järvamaa 45 139
Lääne-Virumaa 54 117
Põlvamaa 55 254
Pärnumaa 6 33
Tartumaa 21 160
Valgamaa 19 187
Viljandimaa 17 230
Võrumaa 16 208
Hiiumaa. Ei olnud SAK positiivsed 5 5
Kokku: 315 1445

2015. aasta matmiste tabel SIIT

Uudised

Uuemad uudised on paremal pool veerus
Vanemad uudised:

Käsiraamat “Seakatk ja bioohutuse tagamine jahipidamisel” (inglise k)
Surnud metssigade matsmisest (15.04)
Jahindusteadlane: Eesti metsades võib olla arvatust palju rohkem nakatunud metssigu (15.09)
Metssigade küttimist ei tohi suurendada (10.09)
Eestis on tuvastatud esimene Aafrika seakatku juhtum (08.09)
Valgamaal leitud surnud metsseal diagnoositi sigade Aafrika katk (08.09)

Lisainfo

Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt
vene keeles
www.seakatk.ee