Trofeed

Näitused  | Jahitrofeede näitus 2019  | Rekordid  |  Kataloogid | Läbiviimise kord | Blanketid

Kultuurse jahiriigi tunnuseks võib julgesti pidada ümberkäimist jahitrofeedega, nende väärtustamist. See algab jahimehe kasvatusest ning ka sellest, kuidas kogu ühiskond on aru saanud jahinduse ja looduskaitse suhetest. Kindlasti on jahitrofeekultuur üks osa jahimehe eetilistest tõekspidamistest, millega avaldatakse tunnustust kütitud ulukile.

Eestis hoogustus jahitrofeedealane tegevus Eesti Jahimeeste Seltsi tekkega ning alates 1967. aastast olid Eestist kütitud jahitrofeed väljas erinevatel rahvusvahelistel näitustel. Eesti jahitrofeekultuuri rajajaks võib kindlalt pidada Eesti Jahimeeste Seltsi tolleaegset osakonnajuhatajat Edgar Saksa.

Jahitrofeedeks loetakse ainult jahipidamise käigus saadud trofeed. Eesti jahiulukitest hinnatakse rahvusvaheliste reeglite kohaselt põdra, punahirve ja mestkitse sarvi, metssea kihvu, hundi, karu, ilvese, rebase, kähriku, kopra ja mägra koljut.

Jahitrofeede hindamisel arvestatakse sentimeetrid ja grammid ümber punktideks. Osadele trofeedel lisatakse sümmeetria ja nn ilupunktid.

Trofeede säilitamine on ilmselt sama vana traditsioon, kui jahilkäimine ning trofeede vääristamine on üheks viisiks ulukit austada ja trofeekollektsioonid muutuvad üha enam asendamatuks materjaliks ulukite uurimisel. Lisakse sellele, et jahitrofeede näitust on huvitav vaadata, näitab see veel seda, et võime uhked olla oma seniste jahinduslike toimetamiste üle.

Jahitrofeede näitus 2019

2019. aasta jahitrofeede hindamise tulemused: PDF

• Rakvere ja Padise hindamise tulemused: EXCEL, PDF
• Padise hindamise tulemused: PDF, DOC
• Rakvere hindamise tulemused: PDF
• Pärnu hindamise tulemused: PDF
• Saaremaa hindamise tulemused: PDF
• Valgamaa hindamise tulemused: PDF
• Tartumaa hindamise tulemused: PDF

Eesti trofeede näitused

Eesti trofeede rekordid

Kaarel Roht tegi kokkuvõtteid välismaal kütitud trofeedest ja erinevate Eesti ulukite 50 parimast trofeest läbi aegade.

Eesti ulukite 50 parimat trofeed

Välismaal kütitud parimad trofeed

Eesti trofeede register (sinisega märgitud 2019. aasta hindamised)

Trofeede kataloogid

2019 kataloog
2017 kataloog
2017 kataloog
2015 kataloog (Tallinn), Infovoldik (2015), piirkondlike hindamiste tulemused SIIT
2013 kataloog (Jäneda)
2011 kataloog (Sagadi)

Jahitrofeede näituste läbiviimise kord

• CIC trofeede mõõtmise reeglid ja regulatsioonid 

Kinnitatud EJS juhatuse koosolekul 26.01.2017.

Eesti jahikultuuri osa on järjepidev jahitrofeede hindamine ja jahitrofeede näituste läbiviimine. Eesti Jahimeeste Selts on  rahvusvahelise uluki- ja looduskaitse nõukogu (CIC) liige. Eesti jahitrofeede hindamise aluseks on CICi (International Council for Game and Wildlife Conservation) jahitrofeede mõõtmise süsteem (TES – Trophy Evaluation System), kinnitati CICi poolt 2014. aasta oktoobris. CICi trofeede mõõtmise reeglid ja regulatsioonid (CIC Trophy Measuring Rules and Regulations) kinnitas CICi täitevkomitee 20.09.2016 Budapestis.

1. Jahitrofeed
1.1.  Jahitrofeed on evolutsiooni ja säästliku loodusressursi kasutamise tulemus. Jahitrofeed on ulukiasurkondade tervisliku seisundi, õige struktuuri ja geneetilise mitmekesisuse näitajad.
1.2.  Trofeed võib laiemas mõistes pidada jahimehe valikul mistahes osa kütitud loomast, kui jahti on peetud ausa jahi tingimustel. TESi hindamismetoodika alusel hinnatakse trofeena sõraliste sarvi ja kihvu ning kiskjaliste ja kobraste koljusid ning kiskjaliste nahku.

2. Jahitrofeede hindamine
2.1.  Jahitrofeede mõõtmine ja hindamine toimub CICi mõõtmisreeglite ja -juhendite TMRRi (Trophy Measuring Rules and Regulations) alusel.
      2.1.1. Jahitrofeede hindamine on süsteem, mis sisaldab nii objektiivseid kui ka subjektiivseid parameetreid. Objektiivseteks parameetriteks on sõltuvalt jahitrofee liigist erinevad mõõdetavad suurused: pikkus, laius, ümbermõõt, kaal ja maht. Subjektiivseteks parameetriteks võivad olla trofee värvus, kuju, jms bioloogilised arengunäitajad.
      2.1.2. Ebatüüpilised ja väärarenditega jahitrofeed reeglina hindamisele ei kuulu.
      2.1.3. Jahitrofeede mõõtmise ja hindamise tulemused kajastuvad jahitrofeede kataloogis, mille tulemused kantakse vastavatesse andmebaasidesse (Eesti ja CICi jahitrofeede andmebaasi).
2.2. Jahitrofeede mõõtmist ja hindamist koordineerib CICi trofeekomisjon (TEB), kes kinnitab Eesti riikliku trofeekomisjoni (NTBE).
     2.2.1. CICi trofeekomisjon koolitab ja hindab CICi sertifitseeritud jahitrofee mõõtjaid (CCM), kes omavad vastavat kvalifikatsiooni tõendavat tunnistust.
     2.2.2.  Eesti rahvuslik trofeekomisjon koolitab jahitrofee-eksperte ning tagab Eesti sertifitseeritud jahitrofee-ekspertide järelkasvu (CCM +STJ).
2.3. Jahitrofeede mõõtmist ja hindamist korraldab komisjon, kelle koosseisus on vähemalt kolm (3) sertifitseeritud jahitrofee mõõtjat (CCM) või kolm (3) eri rahvusest CICi kategooria jahitrofee eksperti (STJ).
    2.3.1. Kuldmedaliväärseks hinnatud trofee kohta sisestab komisjon hindamistulemused CICi trofeede andmebaasi (TED). CICi kinnitab sisestatud tulemused. 
   2.3.2. Proteste ja erimeelsusi võib lahendada ainult kolmest eri rahvusest CICi kategooria jahitrofee ekspertidest koosnev komisjon (STJ).

3. Jahitrofeede näitus
3.1. Jahitrofeede näituse korraldamise eesmärk on luua side jahimeeste ja teadlaste vahel ning suhelda avalikkusega. Näitus demonstreerib säästva küttimise eeliseid ning näitab, et jahitrofeed on ulukiasurkondade majandamise oluline osa nii ökoloogilises kui kultuurilises mõttes.
3.2. Korraldatakse jahitrofeede vabariiklike ja piirkondlikke näitusi. Piirkondlike näituste korraldamist kord ei sätesta.
3.3. Vabariiklikku jahitrofeede näitust korraldatakse iga kahe aasta tagant.
3.4. Vabariikliku jahitrofeede näituse korraldamise taotlus kinnitab CICi täitevkomitee.
3.5. Vabariikliku jahitrofeede näituse korraldustoimkonna kinnitab EJSi tegevjuht.
  3.5.1. Seejärel vabariikliku jahitrofeede näituse korraldustoimkond:
      3.5.1.1. kinnitab jahitrofeede mõõtmis- ja hindamiskomisjonide koosseisud;
      3.5.1.2. kinnitab jahitrofeede mõõtmise ja hindamise kohad ning ajagraafiku;
      3.5.1.3. teeb ettepaneku tegevjuhile jahitrofee mõõtmise maksumuse osas.
 3.5.2. Vabariikliku jahitrofeede näituse korraldustoimkond tagab:
      3.5.2.1. võimalikult paljude jahitrofeede (nii liigiliselt kui arvuliselt) esitamise hindamisele;
      3.5.2.2. hindamisele esitatud jahitrofeede vastuvõtmise, hoiustamise ja tagastamise;
      3.5.2.3. hindamiskomisjonile sobilike ruumide, mööbli ja töövahendite olemasolu;
      3.5.2.4. hindamistulemuste sisestamise andmebaasi;
      3.5.2.5. vajaliku teabe avalikustamise EJS kodulehel;
      3.5.2.6. hindamiskomisjoni liikmete toitlustamise, vajadusel majutuse ning kompenseerima ekspertide ja mõõtjate sõidukulud.

4. Medalid ja diplomid
 4.1. Medaleid antakse välja CICi jahitrofeede hindamisjuhendi regulatsiooni järgi.
 4.2. Jahitrofeedele omistatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ning nende juurde kuuluvaid diplomeid.
 4.3. TESi järgi antakse välja medaleid (kuld, hõbe, pronks), CICi rahvusvahelist kuldmedalit ja grand prix medalit ning diplomit.
   4.3.1. Vabariikliku näituse medalid (ja diplomid) antakse välja riikliku CICi delegatsiooni või jahindusorganisatsiooni egiidi nimel. Kasutatakse vaba kujundust, kuid need peavad kandma CICi ja korraldaja logo. Medalite ja diplomite kavandid peavad olema kooskõlastatud CICi peakorteriga.   
   4.3.2. CICi rahvusvaheline kuldmedal ja diplom antakse välja eritingimustel omaniku taotlusel CICi peakorteri poolt. (Vt CICi trofeede mõõtmise reeglid ja regulatsioonid p.4.3).
   4.3.3. Väga erilistele trofeedele võib CICi täitevkomitee koostöös TEBiga välja anda grand prix koos diplomiga, mis antakse kätte CICi korraldatud  rahvusvahelisel sündmusel.
 
 5. Aus Jaht
 5.1. Aus jaht on jahipidamine, vabalt looduses elavate ulukite küttimine, mille käigus jälgitakse ulukite asurkondade head käekäiku ja kaitset. Tuleb austada erinevaid kohalikke jahitraditsioone ja viise.
 5.2. Jahipidamist, mis toimub piisavalt suurtes jahiaedades, kus on võimalik ulukite loomulik eksisteerimine lisasöötmiseta, võib pidada ausaks jahiks. Jahitrofee mõõtmisprotokollis tuleb märkida, et uluk on kütitud jahiaias.
 5.3. CICi rahvusvahelisi kuldmedaleid ja grand prix medaleid omistatakse ainult vabas looduses kütitud trofeedele.
 5.4. Trofeesid ei mõõdeta kui:
   5.4.1. ulukid on kütitud kohalikke, riiklikke või rahvusvahelisi seadusi või eeskirju rikkudes;
   5.4.2. ulukid on kütitud transpordivahendist või transpordivahendit ära kasutades;
   5.4.3. ulukeid on enne küttimist ravimitega töödeldud;
   5.4.4. ulukid on nn „kasvatusaedadest“ loodusesse viidud ainult küttimise eesmärgil;
   5.4.5. trofee on pärit ulukitelt, mis on kasvanud ebanormaalselt suureks inimmanipulatsioonide tagajärjel ehk metsloomi on aretatud nagu koduloomi.
 5.5. Kõik rahvusvahelise kuldmedali taotlused peavad olema küti poolt isiklikult alla kirjutatud.

6. Jahitrofeede hindamiste ja näituste finantseerimine
 6.1. Jahitrofeede vabariikliku näituse finantseerib EJS.
 6.2. Jahitrofeede hindamise finantseerib jahindusorganisatsioon.

Blanketid

Jahitrofeede üleandmise-vastuvõtmise leht.

Punahirve trofee hindamiskaart

Kiskjaliste trofee hindamiskaart

Kopra trofee hindamiskaart

Metskitse trofee hindamiskaart

Põdra trofee hindamiskaart