Tallinna Ringkonnakohus tegi 17. septembril 2026 määruse haldusasjas nr 3-26-2705, millega võttis menetlusse MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebuse ning rakendas kaebuse lahendamise ajaks esialgset õiguskaitset.
Jahimeeste jaoks tähendab määrus, et allpool nimetatud piirkondades tuleb pruunkaru küttimine praegu peatada. Sisuliselt on tegemist piirkondadega, kus mõne aja taguse Tallinna Halduskohtu otsusega jäeti karujaht jõusse.
- Amme jahipiirkond – kahjustuspiirkond nr 5, 1 karu;
- Võnnu jahipiirkond – kahjustuspiirkond nr 6, 1 karu;
- Kambja jahipiirkond – kahjustuspiirkond nr 7, 1 karu;
- Kiviõli jahipiirkond – Lüganuse Tagaküla, Mustmätta, Kopli ja Purtse külade vaheline piirkond, 1 karu;
- Muuga jahipiirkond – Alekvere ja Muuga külade vaheline piirkond, 1 karu;
- Laekvere jahipiirkond – Vassivere, Salutaguse, Moora ja Paasvere külade piirkond, 1 karu;
- Alajõe jahipiirkond – Kasevälja ja Vaikla külade piirkond, 1 karu;
- Põltsamaa jahipiirkond – Pudivere küla, 1 karu;
- Tähtvere jahipiirkond – Vorbuse küla, 1 karu;
- Pikknurme jahipiirkond – Tammiku ja Pööra külad, 1 karu;
- Leie jahipiirkond – Meleski ja Vaibla külade piirkond, 2 karu.
Ehkki tegemist on ajutise meetmega, mitte lõpliku otsusega karujahi lubatavuse kohta, tähendab see otsus sisuliselt ja praktiliselt seda, et sellel hooajal karujahti nendes piirkondades enam ei toimu.
Ringkonnakohus peatas vastavate keskkonnaameti korralduste kehtivuse kuni MTÜ Eesti Suurkiskjad määruskaebuse lahendamiseni. Kohus põhjendas seda sellega, et karude küttimine võib toimuda enne, kui kohus jõuab kaebuse lahendada. Lõpliku seisukoha esialgse õiguskaitse põhjendatuse kohta kujundab ringkonnakohus pärast keskkonnaameti vastuse saamist.
Eesti tugev karuasurkond võimaldab reguleeritud küttimist ja selle eelduseks on järjepidev seire ning otsuste tegemine asurkonna seisundi, juurdekasvu ja kahjustuste põhjal.
Keskkonnaamet peab kohtule vastama hiljemalt 22. septembril ning käsitlema muu hulgas küsimust, kas küttimisele leidub muid rahuldavaid alternatiive.
Määrus jõustub teatavakstegemisel ja seda tuleb täita viivitamata. Seega ei tohi eespool nimetatud lubade alusel pruunkarusid kuni ringkonnakohtu järgmise lahendini küttida. Vaidlustatud keskkonnaameti korraldustes oli küttimine lubatud kuni 31. oktoobrini.
EJS-i seisukoht: karu asurkond vajab teaduspõhist ja järjepidevat ohjamist
Eesti Jahimeeste Selts peab oluliseks, et pruunkaru kui meie looduse põlisliigi asurkond oleks elujõuline ja heas seisundis ning et selle majandamine põhineks seireandmetel ja teaduslikel soovitustel. Samavõrd oluline on aga arvestada inimeste turvalisuse, kohalike kogukondade ning maa- ja mesindusettevõtjate huvidega.
Tallinna Ringkonnakohtu 17. septembri määrus ei ole lõplik lahend karude küttimise õiguspärasuse küsimuses. Kohus peatas küttimislubade kehtivuse määruskaebuse lahendamiseni ning märkis ise, et lõpliku seisukoha esialgse õiguskaitse põhjendatuse kohta kujundab pärast Keskkonnaameti vastuse saamist. Vaidlusalused load kehtivad 31. oktoobrini. Seetõttu on tegelikult reaalne risk, et karude küttimine jääb sel hooajal tegemata.
EJS-i hinnangul ei tohiks kujuneda olukorda, kus kohtumenetluste tõttu muutub riiklikel seireandmetel põhinev suurkiskjate ohjamine praktikas võimatuks. Keskkonnaagentuuri andmetel oli Eesti karuasurkond 2025. aasta suvel vähemalt 1100 isendit, millele on lisandunud juurdekasv. Viimase nelja aasta pesakondade arv näitab selget suurenemist. 2024. aastal hinnati asurkonna seisundit väga heaks ning pikaajalist arvukustrendi kasvavaks.
Küttimise vähenemine või ärajäämine ei tähenda, et kohe tekiks looduses kriis.
Küttimise vähenemine või ärajäämine ei tähenda, et kohe tekiks looduses kriis. Küll aga suurendab kasvava ja tiheda karuasurkonna ebapiisav ohjamine mitut riski: sageneda võivad mesilate, silorullide ja muu vara kahjustused; rohkem karusid võib liikuda inimasustuse ja majapidamiste läheduses; suureneda võivad probleemsete või inimesega harjunud isenditega seotud olukorrad ning koos nendega inimeste hirm ja reaalsed konfliktid suurkiskjatega. Keskkonnaagentuur on juba varasemates seireandmetes täheldanud nii mesinduskahjusid kui ka silorullide kahjustamist.
EJS peab endiselt eriti oluliseks, et karu kaitset ja ohjamist ei vastandataks. Elujõulise karuasurkonna säilitamine ja selle arvukuse teaduspõhine reguleerimine saavad ning peavad käima käsikäes.
Eesti tugev karuasurkond võimaldab reguleeritud küttimist ja selle eelduseks on järjepidev seire ning otsuste tegemine asurkonna seisundi, juurdekasvu ja kahjustuste põhjal. Seda põhimõtet järgib ka riiklik ulukiseire.
EJS-i jaoks on küsimus seetõttu laiem kui ühe jahihooaja küttimismaht. Vajame õigusselget ja toimivat süsteemi, kus looduskaitselised eesmärgid, teaduspõhine ulukite ohjamine ning inimeste turvalisus ja vara kaitse on tasakaalus.
Karude hea käekäik sõltub pikemas perspektiivis ka sellest, et inimesed aktsepteeriksid suurkiskjate olemasolu meie looduses. Praegused otsused kahjuks seda ei toeta ja vaja oleks tõsist arutelu teemal, mida me siis ühiskonnana tegelikult tahame ja kuhu me suundume.
Loe ka:
