Viimasel ajal tuleb järjest teateid lähikohtumistest karudega. Jahimeeste sõnul on uputuse taga aktivistide kampaania, kes metsakuninga küttimise kohtuhagidega sisuliselt seisma panid. Aktivistid pareerivad, et inimesed ise ei oska nuhtlusisenditega õigesti ümber käia. “Pealtnägija” uuris, kes kellele ikkagi karuteene tegi.
Pruunkaru on Eesti metsade kroonimata kuningas ja suurim kiskja. 60 protsendi ulatuses taimset ja 40 protsendi ulatuses loomset toitu tarbiva imetaja suuremad isased isendid võivad kasvada kahe ja poole meetri pikkuseks ning kaaluda tublisti üle 300 kilo, olles samal ajal võimelised nii ujuma, puu otsa ronima kui ka spurtima kiirusega 50-60 km/h. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis on karu olnud pikalt rangelt kaitstav liik.
“Meil oli Euroopa Liiduga liitumise ajal Eestis 500-600 karu ringis. Täna me räägime 1100 karust, ja seda kõike küttimise juures,” tõdes kliimaministeeriumi jahindusvaldkonna juht Aimar Rakko.
Vaata lähemalt ERR-ist.
