Oktoobrikuu koosolek toimus 13. oktoobril Tallinnas. Paralleelselt osales veebis kokku 20 juhatuse liiget. Koosolekut juhtis president Margus Puust.
Kõigepealt õnnitleti sünnipäevalapsi, keda oli kolm: Mati Kivistik, Toomas Kõuhkna ja Mikk Marran. Edasi kinnitati päevakord, milles oli 7 sisulist punkti.
Uus EJS-i liige
Kõigepealt arutati uue liikme vastuvõttu EJS-i ridadesse. Avalduse oli esitanud Vanaveski Jahiselts Viljandimaalt. Tegemist on uue seltsiga, mis loodud endistele RMK Kilingi- Nõmme aladele.
Jahiseltsi tutvustas juhatuse liige Tarmo Männigo. Hetkel kuulub liikmeskonda 12 liiget, kellede keskmine vanus on 43 aastat.
Juhatus võttis uue liikme vastu ühehäälselt.
Digijahindusele üleminekust
Järgmiseks tegi lühiülevaade digijahindusele üleminekust EJS-i infosüsteemide juht Tõnu Peterson. Ta selgitas, mis juhtus esimesel nädalavahetusel ja miks tekkisid tõrked süsteemis. Põhiliselt oli tegemist sellega, et liialt suur hulk laadis korraga JAHISe äppi alla.
Häired kestsid poolteist kuni kaks tundi ja siis asi normaliseerus. Teisel nädalavahetusel häireid süsteemis ei esinenud. Olid mõned päringud jahipidamisõiguse tasu osas, et JAHIS ei näidanud kohe peale maksmist, et jahipidamise õiguse eest on tasutud.
Samuti oli päevakorras JAHISE infosüsteemi vajalike kordade ülevaatamine, kaasajastamine ja kinnitamine.
EJS-i tegevjuht Tõnis Korts selgitas, et JAHISe ja METSISe tegevust reguleerivate kordade kaasajastamine on vajalik, et viia infosüsteemide haldamine vastavusse kehtivate õigusaktide, andmekaitse- ja infoturbenõuetega ning süsteemide tänase kasutuspraktikaga.
Uuendatud korrad määratlevad selgemalt vastutuse, kasutajate õigused, andmete säilitamise ja kaitsmise põhimõtted ning loovad aluse infosüsteemide turvaliseks ja jätkusuutlikuks arendamiseks. Kordade kinnitamine aitab vähendada EJS-i õiguslikke ja tehnilisi riske ning kaitsta jahimeeste ja teiste süsteemikasutajate huve.
Juhatusele esitati kinnitamiseks kolm omavahel seotud dokumenti. Nendeks olid:
- Infosüsteemi JAHIS ja METSIS pidamise ning andmete säilitamise kord, mis määrab infosüsteemide haldamise põhimõtted, vastutuse, kasutajate õigused, andmete säilitamise tähtajad ning andmete väljastamise ja kustutamise tingimused.
- Eesti Jahimeeste Seltsi infoturbepoliitika, mis kehtestab infosüsteemide ja nendes sisalduvate andmete kaitsmise nõuded, sealhulgas juurdepääsude kontrolli, varundamise, süsteemide töökindluse, turvariskide hindamise ning turvaintsidentide lahendamise põhimõtted.
- Eesti Jahimeeste Seltsi isikuandmete kaitse kord, mis reguleerib isikuandmete õiguspärast töötlemist, andmekaitsealast vastutust, andmete kasutamise eesmärke, isikute õiguste tagamist ning andmekaitsenõuete täitmise kontrolli.
Jahirahu väljakuulutamisest
Jahirahu väljakuulutamine oli järgmine päevakorra punkt ja selle kandis ette Ats Nõlvak.
Jahirahu väljakuulutamine on Eesti Jahimeeste Seltsi jaoks oluline traditsioon, mille eesmärk on väärtustada Eesti jahinduskultuuri, hoida jahimeeste ühtekuuluvust ning rõhutada eetilise ja vastutustundliku jahipidamise põhimõtteid. Jahirahu kannab ühiskonnale sõnumit, et jahindus ei ole üksnes küttimine, vaid hõlmab ka austust looduse vastu, ulukiasurkondade hoidmist ning jahimeeste vastutust looduskeskkonna ees.
Traditsiooni jätkamine aitab tugevdada EJS-i kui jahimeeste esindusorganisatsiooni rolli, suurendada jahinduse ühiskondlikku nähtavust ning kujundada positiivset arusaama jahimeeste tegevusest. Jahirahu väljakuulutamine on ühtlasi võimalus tuua kokku jahimehed, koostööpartnerid ja kohalik kogukond, tugevdades omavahelist koostööd ning tutvustades jahinduse väärtusi laiemale avalikkusele.
Seekord jäi valik Toosikannu puhkekeskuse peale. Ats Nõlvak tutvustas ka Toosikannu pakkumist jahimeeste seltsile. Juhatus kinnitas ettepaneku ja ettevalmistused võivad alata.
Droonide kasutamisest jahinduses
Järgmine teema oli droonide kasutamine jahinduses ja selle sissejuhatuse tegi Jaanus Põldmaa. Ta selgitas, et meil on täna jahinduse hea tava ja droonide kasutamise juhend jahipidamisel.
Ta esitas järgmised küsimused: Kas meie liikmed peavad nendest kinni? Kas ülejäänud loodusvaatlejad, turismiedendajad jt on nendest teadlikud ja järgivad neid? Droonide arv tavakasutuses suureneb kiiresti, kas soovitustest oleks vaja liikuda edasi?
Samuti on tema sõnul vaja leida vastus küsimustele: Kuidas kaitsta ulukit? Kuidas kaitsta jahimehe privaatsust? Kus lõpeb lõbulend ja algab ulukite häirimine? Kus lõpeb seire ja kust algab jahipidamine? Kes võib ulukeid drooniga jälgida, otsida, kus ja kelle nõusolekul?
Ja lõpuks küsis juhatuse liige kas jahiseadusesse oleks vaja drooni ja sellega seonduva mõistet?
Toimus arutelu. Esitati palju erinevaid arvamusi. Leiti, et haavatut ulukit on otsida efektiivne ja toodi näiteid elust. Samas tauniti, kui droon asendab koera ja sellega ajatakse ulukit. Oldi arvamusel, et tehnika areneb kiirelt ja sellele kätt ette ei pane. Samuti ei ole mõtet koostada kordasid, kui nende täitmist ei saa kontrollida või ei kontrollita.
Kokkuvõtvalt arutati droonide kasutamise võimalusi jahinduses ning sellega seotud õiguslikke ja eetilisi küsimusi. Arutelus käsitleti Soome kogemust, droonide kasutamise võimalikke eesmärke ja piiranguid ning vajadust selgitada jahimeestele selgeid põhimõtteid nende kasutamiseks Eesti jahinduses. Rõhutati, et droonide kasutamise reguleerimisel tuleb arvestada jahieetika, ulukite heaolu ja jahipidamise korraldusega.
Otsustati, et tuleks teha kodulehel rubriik küsimused ja vastused, kus saaks käsitleda olulisemat. Arutati ka teisi võimalusi, kuidas viia liikmeteni hea tava ja droonide kasutamise kord. Toetati kodulehel informatsiooni levitamise varianti.
Ülevaade tulevast juubeliaastast
Järgmisel aastal on EJS-il juubel, tulemas on 60. aastapäev. Juhatus arutas selle pidulikku tähistamist. Punkti kandis ette jahindusnõunik Marko Vinni.
Ettepanek oli tähistada seda 16. jaanuaril uues loodusmajas Lennusadamas. Juhatus leidis ettepaneku olevat hea, aga soovis arutada ka teisi variante, näiteks koos teatrietendusega. Otsustati leida mõned pakkumised ja siis edasi arutada paari nädala pärast.
Valgamaa juhtumist
Järgnevalt oli laual Valgamaa Jahimeeste Ühistu ja Palupera jahimeeste teema, mille avasid Rein Rosenberg ja Andres Olesk.
Juhatuse poole oli eelnevalt pöördunud Artur Lõhmus, VJÜ Palupera Jahiseltsi esimees. Pöördumise saatja palus EJS-i juhatusel enne edasiste otsuste tegemist nende asjaoludega tutvuda ning hinnata, kas kohapealne tegevus vastab Eesti jahinduse heale tavale ja organisatsiooni väärtustele ning kuidas oleks võimalik aidata kaasa antud olukorra lahendamisele.
Juhatus arutas teemat ja tunnistas, et sellised probleemid on keerulised ja lahendust ei ole lihtne leida. Leiti, et kohtuotsused tuleks kindlasti täita ja leida kompromiss, mis ei ole kerge, aga tihti parim variant. Tervikuna võeti teema teadmiseks.
Muud teemad
Lõpuks arutati Kuristiku tänava aeda kavandatava pingi uut ja täiendatud kavandit. Eelmisel juhatuse koosolekul leiti, et pingil võiks olla metsise kuju või motiiv.
Juhatus arutas uut kavandit, tehti mitmed ettepanekud metsise kujutise ja paiknemise osas. Tervikuna arvati, et tuleks kunstnikku usaldada ja saadeti asi töösse.
Metsise pingi valmistamisega on tegemist EJS-i juubeliaasta ühe tegevusega ja see on plaanis avada järgneval aastal.
Järgmise juhatuse koosoleku ajaks määrati 12. november Valgamaal.
