16. septembril toimus Tartus suurkiskjate seire nõukogu teine kohtumine, mille fookuses oli vaadata üle praegune suurkiskjate seire metoodika ja teha ettepanekuid selle parendamiseks.
Kohal olid kliimaministeeriumi, keskkonnaagentuuri (KAUR), keskkonnaameti (KeA), maaülikooli ja jahimeeste seltsi (EJS) esindajad, kirjaliku sisendi andis Tartu Ülikool.
Suurkiskjate seire nõuandva kogu peamine roll on olla metoodiline ja teaduslik nõuandeorgan, kes aitab valideerida kasutatavat seiremetoodikat ja tagada selle teaduspõhisuse. Seire korraldamise vastutus jääb jätkuvalt keskkonnaagentuurile, koostöös kliimaministeeriumi ja keskkonnaametiga.
Agentuur tegi ülevaate praegusest suurkiskjate seiremetoodikast ja sisendist ulukiasurkondade seisundi ülevaatesse ning küttimissoovitustesse. Samuti anti teada muutustes ulukiseiretiimis, sest Rauno Veeroja on poole kohaga liikunud Maaülikooli. Marko Kiisküla hakkab edaspidi Veeroja asemel sõraliste seirega tegelema.
Seiresüsteemi ülevaade
Suurkiskjate seire metoodikast tegi ülevaate Peep Männil.
1955. aastast alates on järjepidevalt ulukiliikide loendus- ja küttimisandmete aegrida KAUR-il olemas. Metoodika põhi on jäänud samaks, mis pakub 22 aasta võrreldavate andmeridade olemasolu. Küll aga on toimunud pidev areng nii algandmete hulga, ruumilise katvuse ja kvaliteedi kui ka analüüsi osas. Põhimõtteliselt on Eesti seiresüsteem üles ehitamisel võetud aluseks Soome meetodid.
Andmete analüüsi nõrkadeks kohtadeks peetakse:
- Läbipaistmatust ehk see ei põhine mingil konkreetsel matemaatilisel mudelil.
- Sõltub palju analüüsija kogemustest, mistõttu ei ole hästi korratav.
- Puuduvad statistilised vea hinnangud.
- Liiga suur sõltuvus ühe huvirühma (jahimeeste) kogutavatest andmetest.
- Segadus teisendusteguritega ehk üldarvukuse tuletamisel pesakondade arvust.
Samas need kitsaskohad ei ole vaid Eesti eripära. Kuna me loeme ulukeid metsas, suurtel territooriumitel, siis see ongi keeruline ja probleemid on igal pool, küsimus on selles kuidas nende mõju seiretulemustele minimiseerida.
Tabel. Suurkiskjate seiremeetodite võrdlus naaberriikidega
Kasutusel olev suurkiskjate seiremetoodika on teaduspõhine. Seire ei vaja revolutsioonilist muutust, küll on selle parandamisel ruumi. DNA põhine seire võib olla toetavaks või täiendavaks osaks, tuleks aga hinnata kuluefektiivsust.
Koosolekul arutleti olemasoleva seiremetoodika kitsaskohti ja nende parendamise võimalusi.
Kaameraseire suurkiskjate osas
REM metoodikal põhinevast seirest rajakaameratega rääkis Rauno Veeroja. Selle eesmärk on erinevate liikide asustustiheduse hindamine. 2026 kevadel koguti rajakaameratega REM seireinfot kokku 42 seirealalt ja Muhu saarelt.
Asustustiheduse hindamiseks sobib REM metoodika eeskätt tavaliste ja looduses sagedasti kohtavate liikide asustustiheduse hindamiseks.
REM metoodika plussid ja miinused:
- meil sõralised ja mitmed väikeulukite liigid.
- asustustiheduse hindamiseks liigi vaatluste arv uuritaval alal soovitavalt üle 50.
- suurkiskjate asustustiheduse suure ruuminõudluse ja territoriaalsuse tõttu on REM metoodika rakendamiseks liiga madal. Piisava hulga vaatluste saamiseks vajalik seirepingutus ülimalt suur.
- Eesti suurkiskjatest on REM metoodika rakendamine mõeldav vaid pruunkaru asustustiheduse hindamiseks.
- REM seire käigus kogutud info suurkiskjate kohta täiendab praegust valdavalt jahimeeste tehtudvaatlustel põhinevat suurkiskjate seiret.
Kitsaskohtade kaardistamine
Koosolekul kaardistati seiremetoodika kitsaskohad ja kuulati erinevate osapoolte soovitusi ja tähelepanekuid. Lisaks räägiti järgnevatest sammudest ja pandi paika tööplaan.
Vaadati veel üle kasutusel oleva suurkiskjate seire metoodika dokumendid ja tehti sinna täiendusi. Selleks olid:
- Kirjeldada ära selgemalt seire eesmärgid.
- Võiks olla süsteemselt struktureeritud.
- Vaatluspingutuse lisamine seiresse, mis hetkel sealt puudub.
- Valideerimine, analüüs ja tulemuste osa tuleb paremini lahti kirjutama.
- Reaalsete andmetega iga-aastane koefitsientide kalibreerimine.
DNA integreerimine Eesti suurkiskjate seiresse vajab lisarahastust, et see ellu viia.
Kohtumise eesmärk
Päeva viimases punktis arutleti järgmiste kohtumiste sisu ja eesmärke, koostöö võimalusi ning kaardistati prioriteetseid tegevusi.
Oma kirjaliku sisendi ja küsimused saatis nõukogule TÜ teadur Egle Tammeleht ja selgub, et seire osas on osapooltel üksjagu teadmatust. Kuna seiret teostatakse täna suhteliselt kitsas ringis, siis puudub arusaam kuidas andmete analüüs täpselt toimub, kuidas need saadakse ja kuidas sünnivad järeldused.
See on kokku kutsutud seirenõukogu tegevuse üks põhilisi eesmärke, et kasutatavaid meetodeid selgitada ja valideerida viisil, mis on kõigile arusaadav nii erialateadlastele kui ühiskonnale. Lõppeesmärgiks peaks olema omavahelised konsensuslikud kokkulepped seiremetoodikate osas.
