Seakatku otsingud on toonud Soome sadu vabatahtlikke. Lisaks taudi tõrjumisele motiveerib otsijaid ka töötasu, mis on 30 eurot tunnis.
Sajad vabatahtlikud on osalenud surnud metssigade otsingutel Virolahti ja Miehikkälä nakkuspiirkonnas. Kymenlaakso maakonnas Vaalimaal asuv endine Virolahti Teboili tankla on nüüd Aafrika seakatku otsingute tugipunkt, vahendab Yle.fi.
Vabatahtlikud saavad endise tankla juures juhised, enne kui suunduvad maastikele seakatku nakkuspiirkonnas surnud metssigu otsima. Otsingud on kestnud umbes kuu aega.
Vabatahtlikke on ligikaudu 400. Lisaks soovile aidata kaasa seakatku tõrjumisele motiveerib neid ka 30-eurone tunnitasu.
Metssigade otsingud algasid eelmisel nädalal ka Pyhtää piirkonnas.
Juba üheksandat korda otsingutel
Haminast pärit Veeti Rautamies osaleb metssigade otsingutel juba üheksandat korda. Ta liitus kohe, kui see pärast Soome Toiduameti koolituse läbimist võimalikuks sai.
„Olen kuulunud Salo-Miehikkälä jahiseltsi ja mul on seal sõpru. Nemad innustasid mind siia tulema,“ räägib Rautamies.
Juba tema esimesel otsingukorral leiti maastikult kolm surnud metssiga. Pärast seda on tema sõnul olnud vaiksem. „Minu arusaamist mööda püüdis toiduamet esimestel päevadel otsida eelkõige sellistes piirkondades, kust surnud metssigu kõige tõenäolisemalt leida võiks,“ ütles Rautamies.
Mehe sõnul on otsingutel korraga osalenud umbes 60 inimest, kes on jagatud kaheks 30-liikmeliseks rühmaks. Vabatahtlikud kasutavad otsingutel abivahendina mobiilirakendust WeHunt. Selle abil näevad otsingurühmad üksteist kaardil ning saavad jälgida, millist marsruuti teine rühm läbib.
Korjuse reedab lõhn
Otsijad liiguvad maastikul rivis, hoides üksteisest umbes viiemeetrist vahet.
„Mõnikord liigume lausa peaaegu käsikäes, näiteks kui ette jääb tihe noor mets. Avatud põllul võib vahet suurendada juba kümne meetrini.“
Rautamiehe sõnul tuleb otsingutel lisaks nägemisele kasutada ka haistmismeelt. Metssea korjus võib tema sõnul juba kaugelt väga halvasti lõhnata.
„Samas ei lõhnanud mu sõbra leitud värske korjus üldse. Seetõttu peab olema tõesti tähelepanelik.“
Rautamiehe sõnul võivad korjuse asukoha reeta ka rongad.
Liikumine ja koos veedetud aeg
Vabatahtlikud teatavad leitud korjustest WeHunti rakenduse kaudu. Leiukoht märgistatakse teibiga, mida saab kinnitada ka puuokste külge.
„Eraldi rühm korjab päeva lõpus korjused kokku ja viib need toiduametile uurimiseks,“ räägib Rautamies.
Tema jaoks pakuvad otsingud võimalust liikuda ja tuttavatega aega veeta. „Siin saab niisama juttu ajada ja head toitu süüa. Ma ei keskendu korjuste kokkulugemisele,“ nentis ta.
Toiduamet registreerib andmed
Otsingutel osalevad ka Soome toiduameti töötajad. Nemad võtavad vastu teateid leitud korjuste kohta, tõdes toiduameti riiklik veterinaararst Päivi Turunen.
„Paneme kirja ka esialgsed asukohaandmed, mida kasutatakse muu hulgas korjuse surmaaja määramisel,“ selgitas Turunen.
Turuneni sõnul ei tulnud Aafrika seakatku jõudmine Soome üllatusena. Taudi levikut on tema sõnul kardetud juba aastaid. „Vabatahtlikke on otsinguteks hästi jätkunud. Kõik soovivad, et piirangutest saaks võimalikult kiiresti loobuda,“ ütles ta.
