Liikluses hukkunud põder. Foto: EJS-i arhiiv

Septembris-oktoobris on aktiivne põdra ja punahirve jooksuaeg. Eesti Jahimeeste Selts kutsub sõidukijuhte üles teedel olema tähelepanelikud ja arvestada liiklemisel metsloomadega.

„Sügiseti on põtradel ja punahirvedel jooksuaeg, mistõttu on nende sõiduteele sattumine tavapärasest sagedasem. Kui muidu on loomad aktiivsemad videvikul ja öötundidel, siis jooksuajal võivad nad seda olla ka päevasel ajal. Metsloomade ülekäigukohtadele on tihti paigutatud hoiatavad liiklusmärgid, mille mõjupiirkonnas tasub vähendada kiirust, et kokkupõrget vältida,“ selgitas EJSi tegevjuht Tõnis Korts.

Erilise tähelepanuga peaks jälgima metsa üleminekuid põlluks või elamualadeks kuid ka vastupidi, kus metsloom jääb metsa taustale või selle varju. Loomade sügisene jooksuaeg suurendab nende liikumisaktiivsust ning seeläbi ka nende teele sattumise ja kokkupõrgete riski. Eriti oluline on arvestada, et ühe looma järel võib teele tulla teine.

„Metsloomade käitumine jooksuajal sõiduteedel võib olla ettearvamatu ja nende reaktsioonid ei pruugi meile olla arusaadavad. Oleme hämaras ja öösel ulukitega kokkupõrgete vältimiseks paigaldanud teepiirdepostidele juba aastast 2020 täiendavaid, ulukeid peletavaid reflektoreid,“ kommenteeris EJSi projektijuht „Ulukid teel“ Urmas Salmu.

Igal metsloomaga kohtumisel tuleb käituda lähtuvalt konkreetsest olukorrast. Eesti Jahimeeste Selts on koostanud viis soovitust kuidas käituda ulukitega sõiduteedel kohtudes, et tagada ohutust.

5 soovitust tagamaks ohutust:

  1. Ole eriti tähelepanelik päikesetõusu ja -loojangu ajal, mil metsloomadel on loomupäraselt kõrgem aktiivsus.
  2. Liiklusvahendiga metsapiirkonnas liigeldes tasub sõita sellise kiirusega, et looma teele ilmudes saaks sõiduki kiirust turvaliselt vähendada või peatuda. Kui ulukid ületavad teed, siis sõidukijuhil tuleks peatudes lülitada sisse ohutuled, et anda märku kaasliiklejatele.
  3. Metslooma nähes ei tohi lasta signaali, see võib looma ehmatada ja põhjustada ohtliku olukorra. Ulukit märgates tasub võtta hoog maha või sujuvalt pidurdada. Looma teelt või tee äärest ära ajamiseks võib hämaral ajal vilgutada tulesid.
  4. Uuesti tasub liikuma hakata alles siis, kui metsloom on pärast tee ületamist taas metsa sisenenud. Metsloom võib käituda ettearvamatult ja uuesti tuldud teed tagasi liikuda. Samuti tuleb alati arvestada, et ta ei pruugi olla üksi ja mõne aja pärast võib ilmuda teine, kolmas jne.
  5. Kui kokkupõrge metsloomaga on toimunud, tuleb juhtunu kohta anda infot lühinumbril 1247.

Põtrade jooksuaeg on Eestis augusti lõpus ja septembris, punahirvedel septembris ja oktoobris. Jooksuaja kestust ja aktiivsust mõjutavad ka ilmastikuolud.

2025. aastal hukkus avariides Eesti teedel 217 põtra, 25 hirve ja 2550 metskitse. Eesmärgiga vähendada loomade hukkumist liiklusõnnetustes käivitas Eesti Jahimeeste Selts 2020. aastal uluki valgustõkke reflektorite paigaldamise projekti.