Kliimaministeeriumis arutati suurkiskjate meetme üle

Liikide ja elupaikade töörühma neljas kohtumine toimus 10. septembril kliimaministeeriumis. Koosolekul arutati suurkiskjate meetme üle.

Kliimaministeerium koostab iga kuue aasta tagant looduse taastamise kava. Euroopa Liidu looduse taastamise määrus ((EL) 2024/1991) Art 4 meetmele tuginedes. Toonitame, et tegemist on strateegilise dokumendiga ja paljusid tegevusi saab ellu viia vastavate vahendite olemasolule.  

Iga kuue aasta järel koostavad kõik Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid vormikohase aruande loodusdirektiivi liikide ja elupaikade ning linnudirektiivi liikide kohta. Loodusdirektiivi aruanne hõlmab 99 looma- ja taimeliiki ning 60 elupaigatüüpi ning linnudirektiiv käsitleb 225 pesitseva, 48 läbirändava ja 36 talvituva liigi asurkonda.

Soodsas seisundis liikide osakaal on langenud

2025. aastal esitatud aruande põhjal saame öelda, et soodsas seisundis loodusdirektiivi elupaigatüüpide osakaal on eelmise perioodiga võrreldes langenud (56,7 -> 50%), seejuures on tõusnud nii ebasoodsas (36,7 -> 41,7%) kui ka halvas seisus (6,7% -> 8,3%) elupaigatüüpide osakaal.

Liikide seisundihinnangutes on soodsas seisundis liikide osakaal langenud 56%-lt 54,5%-le, halvas seisus liikide osakaal tõusnud 9%-lt 19,2%-le. Linnudirektiivi hinnangud põhinevad asurkondade suurusel, levikul ja trendidel. Pesitsevate linnuliikide lühiajaline trend (2013–2024) näitab, et 40,9% liikidest on languses, 32% stabiilsed ja 20% tõusutrendis.

EJS-ile pakub selles kavas kõige enam huvi liigikaitse meede, mis hõlmab suurkiskjaid ja võõrliike ning nende majandamist.

Meede – suurkiskjate seisundi toetamine

Meetme eesmärk on säilitada suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) asurkondade soodne seisund ning tagada nende ökoloogilise rolli püsimine ökosüsteemis, sealhulgas saakloomade (sh väikekiskjate) arvukuse reguleerimisel.

Tegemist on ökosüsteemipõhise/maastikutasandilise lähenemisega, nagu elupaikade sidususe tagamine, liikidele piisava toidubaasi olemasolu, järjepidev seire ja inimtegevusega konfliktide vähendamine, reguleerides vajadusel liikide arvukust läbi teaduspõhise jahikorralduse ja suunates olulist tähelepanu ennetus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamisele ning uuendamisele.

2030. aastaks on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodne seisund säilinud ning asurkondade suurus ja sigimisedukus vastavad vähemalt suurkiskjate kaitse ja ohjamise tegevuskavas 2022–2031 sätestatud künnisväärtustele. Selle hindamisel lähtutakse liikide seireandmetest, sealhulgas pesakondade arvust enne jahihooaega ning baasasurkonna suurusest.

Liigipõhiselt on sihttasemed:

• hunt: alla aasta vanuste kutsikatega hundikarju enne jahihooaega 20–30;
• ilves: alla aasta vanuste poegadega pesakondi vähemalt 80 ning baasasurkond vähemalt 350 isendit;
• pruunkaru: alla aasta vanuste poegadega pesakondi vähemalt 70 ning baasasurkond vähemalt 650 isendit.

Hundi puhul on tegevuskavas ette nähtud baasasurkonna vähemalt 140 isendini jõudmine rakendusperioodi jooksul, soovitavalt viie aasta jooksul, kusjuures arvestuse aluseks on kolme aasta keskmine.

Tegemist on soodsa seisundi miinimumlävenditega, mitte eesmärgiga suurendada asurkondi võimalikult suureks. Tegevuskavast tulenevalt tuleb arvukuse hindamisel arvestada ka liikide loodusliku toidubaasi seisundit ning suurkiskjate põhjustatud kahjustuste ja konfliktide taset. Kui arvukus on püsivalt baasasurkonna tasemest oluliselt kõrgem ning sellega kaasneb kahjustuste või konfliktide kasv, tuleb olukorda lahendada teaduspõhise jahindusliku ohjamise kaudu.

Peamised tegevused

• Seirata (kasutada ka DNA analüüse) ja reguleerida populatsioonide arvukust teaduspõhiselt.
• Tagada suurkiskjatele piisav toidubaas, rakendades vajadusel piirkonniti jahikorralduse meetmeid.
• Vähendada suurkiskjate ja inimtegevuse konflikte ennetus- ja kompensatsioonimeetmetega.
• Töötada välja ja rakendada täiendavaid ja uuenduslikke ennetus- ning kompensatsioonimeetmeid.

Liikide ja nende elupaikade seisundi säilitamine ja parandamine

Meetme eesmärk on vähendada liikide seisundile avalduvat negatiivset mõju, taastada ja parandada nende elupaiku ja seisundit, lähtuvalt surveteguritest, mida ükski elupaigatüübi meede ei kata.

Tegevused on valdavalt administratiivsed, v.a aastani 2030 ohjatakse väikekiskjaid väikesaartel, laidudel, rannaniitudel vähemalt 40 alal ning metsamaastikus vähemalt 10 alal. Väikekiskjate ohjamise 2030-2050 tegevuste mahud otsustatakse kava uuendamise käigus ja eelmise perioodi tegevuste tulemuslikkuse põhjal.

Aastani 2030 rekonstrueeritakse ja uuendatakse maaparandussüsteeme elurikkust toetavalt vähemalt 150 km ulatuses. Liigikaitselistel eesmärkidel rajatakse vähemalt 20 väikeveekogu aastas. Aastani 2030 reguleeritakse vähemalt ühel kaitstaval alal poldri veerežiimi ja märjutatakse ala lindude rände- ja pesitsustingimusteks ning selgitatakse välja vajadus veel kolmel kaitstaval alal poldri veerežiimi reguleerimise vajalikkust. 2030─2050. aasta mahud otsustatakse eelmisel perioodil teostatud analüüsi järgselt.

Peamised tegevused

• Rakendada pesitsusrahu riigimetsamaal, kaitstavatel aladel ja kaitstavate linnuliikide elupaikades, kus asustustihedus on kõrge; vajadusel reguleerida pesitsusrahu täiendavalt seaduses.
• Ohjata vajaduspõhiselt kaitstavatel aladel ning nende ümbruses väikekiskjaid maaspesitsejate ja teiste liikide (nt lendorav) kaitseks (laiud/väikesaared, pärandniidud, põllu- ja metsamaastik).
• Vähendada merelindude ja -imetajate kaaspüüki kalapüügil (seire, püügivahendite kohandamine, tundlike alade ja aegade vältimine).
• Rekonstrueerida ja uuendada maaparandussüsteeme elurikkust toetavalt.
• Säilitada liigispetsiifilised elupaigad kaitstavatel aladel ja riigimetsamaal: vanad pajustikud (valgeselg- ja väike-kirjurähn), põlengualad (männipurelane), avatud maastikud (rohunepp).
• Arvestada lagesoode ning soometsa- ja sooservaelupaikade looduslikkuse taastamise kavandamisel ja elluviimisel sihtliikide nagu metsise ning tedre elupaiganõudlusega.
• Luua liigikaitselisi elupaiku (avatud alad, väikeveekogud kõrele) ja kujundada liivakarjääride elupaiku koostöös ettevõtjatega (kõre, kivisisalik, kaldapääsuke).
• Reguleerida kaitstavatel aladel poldrite veerežiimi ja märjutada alasid lindude rände- ja pesitsustingimusteks.
• Parandada elupaikade sidusust raiete ruumilise planeerimise ja liigispetsiifiliste tingimustega (metsis, laanerähn, lendorav) ning kujundada läbi- ja ülepääse, samuti avatud maastikuga seotud levikukoridore (nt liinialused, teeservad) liikide vajadusi arvestades.

Toetavad tegevused

• Seirata tegevuste tulemuslikkust (sh elupaikade sidusus, väikekiskjate ohjamine) ja kohandada tegevusi uute teadmiste alusel.
• Toetada uuringuid kiskluse mõjust metsalinnustikule.

Võõrliikide tõrje

Meetme eesmärk on vähendada invasiivsete võõrliikide survet kohalikele (sh kaitstavatele liikidele) ning elupaikadele ennetuse, seire ja tõrje kaudu. Võõrliikidega kaasnevate riskide hulgas on elupaikade vaesumine ja homogeniseerumine, haiguste ja parasiitide ülekanne, kohalike liikide otsene kadu või sigimisedukuse vähenemine (nt Ameerika naaritsa ehk mingi mõju poolveelistele liikidele ja Euroopa naaritsa taastamisele), veeökosüsteemide seisundi halvenemine, kliimamuutustega tugevnev invasioonisurve ning muutused juba Eestis leitud võõrliikide invasiivsuses seoses kliimamuutustega jne.

Võõrliikide ennetamine on üldjuhul kulutõhusam kui juba laialt levinud liikide tõrje. Seetõttu peab meede ühendama ennetuse, varajase avastamise, kiire reageerimise, tõrje, järelseire ja elupaikade taastamise.

Aastani 2030 on kavandatud 4000 ha tõrjuda invasiivseid võõrtaimeliike (sh karuputked, kurdlehine kibuvits, suur-läätspuu, verev lemmalts, pargitatrad, ümarlehine tselaster), millele lisandub invasiivsete võõrloomaliikide tõrje (sh vähid, kalad, nälkjad, mink, kährik).

Peamised tegevused

• Ennetada võõrliikide sissetoomist ja levikut, nt tugevdada keelatud liikide impordi ja müügi kontrolli; parandada kontrolli juhuslikult kaupadega levivate võõrliikide üle, sh rakendada sektori omavastutust; tugevdada KOVide võimekust võõrliikide tõrjel oma haldusterritooriumil; tagada parem teadlikus, et võõrliigid ei jõuaks inimkasutusest loodusesse; rakendada varajast avastamist sh kodanikuteadust ja hoiatussüsteemi.
• Tugevdada väljastpoolt Eestit toodava seemne ja istikute kontrolli, et vältida võõrliikide importi.
• Koostada ohjamiskavad ja seirejuhised ning seada prioriteedid liigi leviku ja mõju ulatuse alusel Keskkonnaameti juhtimisel.
• Ohjata ja tõrjuda invasiivseid võõrliike (nt karuputke võõrliigid, verev lemmmalts, hulgalehine lupiin, kurdlehine kibuvits, pargitatrad, kährik, mink, ondatra, unimudil, vähi võõrliigid, võõrnälkjad, võimalikud uued leitavad EL tähtsusega invasiivsed võõrliigid), piirates liikide levikut või eemaldades liigid ökosüsteemidest ohjamiskavade alusel.
• Kombineerida tõrjet kodumaiste liikide taasasustamisega, mis pakuvad võõrliikidele konkurentsi ja parandavad tõrje edukust.
• Seirata võõrliikide levikut ja arvukust, hinnata tõrje mõju ja kohandada metoodikat tulemuslikkuse põhjal.
• Taastada liigirikkaid ökosüsteeme, mis on võõrliikide invasioonile vastupidavamad.

Toetavad tegevused

• Viia läbi rakendusuuringuid nt tõrjemeetodite sh biotõrje kohta, võõrliikide mõjust kohalikele liikidele ja elupaikadele).
• Toetada tõrje planeerimist ja koordineerimist, kaasata maaomanikke ja kogukondi, luua juhendmaterjale ja teha koolitusi