EJ 3/2018: 50 aastat kokkutulekuid! Ilmar Kangur – Eesti suurim jahikollektsionäär

EJ 3/2018: 50 aastat kokkutulekuid! Ilmar Kangur – Eesti suurim jahikollektsionäär

697
Ilmar Kangur. Fotod: Jaanus Vaiksoo ja erakogu

50 AASTAT EESTI JAHIMEESTE KOKKUTULEKUID

TEKST JAANUS VAIKSOO

Ida-Virumaa tuntud jahimees ja Eesti Jahimehe kauaaegne kaasautor Ilmar Kangur, kes oli pool sajandit tagasi esimese jahimeeste kokkutuleku üks korraldajaid tähistab 20. juulil 85. sünnipäeva.

Ilmar Kangur elab viimased kümmekond aastat koos abikaasa Elviga Lemmaku külas Rannapungerja jõe ääres. Peipsini on seal ligi kolm kilomeetrit. Koht on ilus, rookatusega maja ja aed upuvad lilledesse, kõikjal on näha Elvi ja Ilmari hoolt ning armastust. Kui Ilmar Kangur selle mahajäetud ja laguneva talu poole sajandi eest avastas, soovis ta rajada suvekodu. Soov täitus. Muidu Jõhvis elanud Kangurite pere suvitas siin aastakümneid, siin veetsid koolivaheajad ja kasvasid suurteks meesteks pojad Guido ning Argo.

Kuidas Ilmarist sai jahimees?

Ilmar Kangur meenutab, et loodushuviline oli ta juba lapsena.

„Juhatasin koolis noorte naturalistide ringi. Poisid kutsusid mind kapsakuivatajaks,“ naerab Ilmar.

„Koolipoisina hakkasin ka kollektsioneerima. Kõigepealt kogusin marke, põhiline teema ikka loodus ja loomad.“

Huvi looduse vastu viis õppima Tihemetsa tehnikumi, mis jäi siiski pooleli. „Lõpetasin Pärnus eksternina keskkooli ja kutsuti Tallinna Noorte Häälde tööle. Ajakirjanikku minust siiski ei saanud. Elasin Koplis, kus kohtasin ühel päeval ilusat tüdrukut, kellest sai minu naine. Oleme Elviga abielus olnud juba 63 aastat.“

 

Elvi õppis õpetajaks ja sai tööle Vokasse. Nii jõudsid Kangurid noore perena Jõhvi, mis jäi nende kodulinnaks järgnevateks aastakümneteks. Esialgu läks Ilmar tööle Jõhvi metsapunkti, hiljem kutsuti Jõhvi võitööstusesse. Kaugõppes hakkas ta õppima ehitust, EKE õppekeskuse juures olid aastased kursused. Pikki aastaid töötas Ilmar Kangur ETKVL-i ehitusvalitsuse Jõhvi jaoskonna juhatajana. Ta on käinud ehitamas ka Karjalas ja Moskvas.

Jõhvis elades hakkas Ilmar jahil käima. Alguses olid põhilised jänese- ja linnujaht. „Mul oli inglise setter Flora. Temaga koos sõitsime ikka motorolleriga linnujahile. Lemmik oli kindlasti nepijaht.“ Kuid linde Ilmar ainult ei jahtinud, vaid käis noorena päris palju koos Fred Jüssi ja Tiit Randlaga ka kotkapesi otsimas.

Esimene Eesti jahimeeste kokkutulek Toila-Oru pargis

Ilmar Kanguri koduklubi on olnud Põlevkivibasseini jahindusklubi, kus ta oli aastaid aseesimees.

Kui 1967 asutati Eesti Jahimeeste Selts, siis otsustati korraldada järgmisel aastal üleriigiline jahimeeste kokkutulek. Sellise suure massiürituse korraldamise kogemused jahimeestel peaaegu puudusid, varem oli Kalevi jahindusklubide nõukogu korraldanud kolm väiksemat kokkutulekut, millest viimane toimus 1964. aasta suvel Toila-Orus. Ilmselt oli see ka põhjus, miks esimese üleriigilise kokkutuleku paigaks valiti sama koht.

Kokkutuleku korraldas Põlevkivibasseini jahindusklubi. Ettevalmistust võeti väga tõsiselt: korralduskomiteesse kuulus 16 tuntud ühiskonnategelast-jahimeest, esimeheks Ülo Rootsoja. Moodustati kaheksa alakomisjoni. Ilmar Kangurist sai agitatsiooni- ja propagandakomisjoni esimees. Ettevalmistusse kaasati sadakond inimest Kohtla-Järve linnast ja rajoonist, Kiviõlist, Sillamäelt ja Narvast. Kohaliku kunstniku Johannes Kangro kavandite järgi trükiti kutsed ja kokkutuleku teatmik. Tema valmistas ka unikaalsed käsitsi maalitud poolsada rinnamärki, mis on nüüdseks muutunud suureks harulduseks.

Ilmar Kanguri sõnul läks esimene kokkutulek väga hästi korda ja küllap andis just see õnnestumine olulise tõuke võimsa traditsiooni tekkeks.

Koht oli looduslikult väga ilus. Jahimeeste laagrisse Toila parki tulid võistkonnad kõigist 16 jahindusklubist, võistlejaid oli umbes 600. Tuldi ikka koos peredega. Külastajaid kogunes üle 3000.

Traditsiooni algus

Tore on meenutada tolleaegseid võistlusi ja võrrelda neid praeguste kokkutulekutega. Ilmar Kangur meenutab: „Kolmel päeval katsuti individuaalselt rammu rahvuslikel spordialadel: sangpommi tõstmises, vägikaikaveos, kotijooksus. Osavust prooviti kaarrajal laskmises. Võistkondlikult selgitati paremad köieveos, jahinduslikus viktoriinis, jahimehe takistusribas ja suurulukite kujudele laskmises. Selgitati parim laagrikujundus. Veel puhuti jahipasunat ning räägiti jahimehejutte.“

Jahijuttude vestmine on läbi aegade olnud kokkutulekute üks tõmbenumber, mida jälgib alati täismaja rahvast. Esimesel kokkutulekul võistles kümme naljameest. Toila-Orul tegi oma debüüdi ka legendaarne Kaarel Tuvike, kes sai harjulase Eduard Jaako järel teise koha.

Nii algas Eesti Jahimeeste Seltsi kokkutulekute traditsioon – aasta tähtsündmus. Kokkutulekuid hakati korraldama kordamööda kõigis maakondades. Ida-Virumaa jahimeesteni jõudis ring uuesti alles 1997. aastal, kui 17. kokkutulek toimus Peipsi ääres Kauksis.

ENSV EJS andis aukirja Ilmar Kangurile esimese kokkutuleku korraldamise eest!

Ilmar Kanguri jahindus- ja ulukikollektsioon

Ilmar Kanguri jahinduskollektsioon on omamoodi jahindusmuuseum. Kogusse kuulub tuhandeid temaatilisi postkaarte ja esimese päeva ümbrikke, fotosid, jahimärke ja medaleid, haruldane on tema mündi- ja paberrahakogu. Peale sellele veel jahinduskirjandus, margikogu ja tikutopsietiketid ulukiteemal. Riiuleid kaunistab jahimotiividega õllekannude kogu, mis pärineb valdavalt Saksast ja Tšehhist.

Eesti jahindusajaloo talletamisel on sellel kõigel hindamatu väärtus. Nii nagu Ilmar Kangur isegi on Eesti jahinduse grand old man. 1983. aastal sai Ilmar Kangurist ENSV Jahimeeste Seltsi auliige ja 2007. aastal anti talle EJS-i teenetemärk Ilves.

Toreda kohtumise lõpetuseks Ilmar Kanguri Rannapungerja-kodus annetas lugupeetud jahimees Eesti Jahimeeste Seltsi raamatukogule märkimisväärse hulga väärt jahikirjandust.

Suur tänu ja palju tervist EJS-i poolt!


XXVIII kokkutulek „100 Pärnus” toimub 6.-8. juulil Pärnumaal Pärlseljal ning on ajendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevast, kannab eelneva sajandi hõngu ja meenutab Eesti jahinduslugu. Kogu ürituse info leiab SIIT.

EJS kokkutulekud läbi aegade:

  1. 1968 Kohtla-Järve, Toila-Oru
  2. 1970 Võru, Võru-Kubija
  3. 1972 Jõgeva, Siimusti
  4. 1974 Haapsalu, Kirimäe
  5. 1976 Rakvere, Kunda-Lammasmäe
  6. 1978 Tartu, Elva
  7. 1981 Valga Rulli
  8. 1983 Harju, Paunküla
  9. 1985 Pärnu, Võiste
  10. 1987 Põlva, Intsikurmu
  11. 1989 Rapla, Paeküla
  12. 1991 Paide, Simisalu
  13. 1993 Saaremaa, Sõrve-Pagila
  14. 1994 Viljandimaa, Ulge
  15. 1995 Harjumaa, Niitvälja
  16. 1996 Hiiumaa, Õngu
  17. 1997 Ida-Virumaa, Kauksi
  18. 1998 Võrumaa, Järvere
  19. 1999 Jõgevamaa, Voore
  20. 2000 Lääne-Virumaa, Lammasmäe
  21. 2001 Läänemaa, Vormsi
  22. 2002 Pärnumaa, Varemurru (korraldaja RMK)
  23. 2003 Tartumaa, Võrtsjärve (Punajärve)
  24. 2004 Valgamaa, Soontaga
  25. 2005 Pärnumaa, Lemmeranna
  26. 2006 Põlvamaa, Hurmioru
  27. 2007 Harjumaa, Paunküla
  28. 2008 Järvamaa, Kihli
  29. 2009 Raplamaa, Kaiu
  30. 2010 Saaremaa, Karujärve
  31. 2011 Viljandimaa, Võrtsjärve (Valma)
  32. 2012 Jõgevamaa, Voore
  33. 2013 Raplamaa, Toosikannu
  34. 2014 Raplamaa, Toosikannu
  35. 2015 Lääne-Virumaa, Lammasmäe
  36. 2016 Võrumaa, Võhandu
  37. 2017 Raplamaa, Toosikannu