Tartus toimunud suurkiskjate koostöökogu koosolekul keskenduti hundikahjude statistikale ja hundijahi limiidile ning anti ülevaade ilvesepopulatsiooni seisundile.
- oktoobril kogunesid Tartus keskkonnaasutused, teadlased, loodusturismi arendajad, loomakasvatajad ,põllumeeste esindusorganisatsioonid jahindus-organisatsioonid ja looduskaitsjad suurkiskjate koostöökogule, et arutada hundi ja ilvese küttimise korraldust eelseisval 2025/26 jahihooajal. Kohtumise keskmes olid hundi põhjustatud kahjud, nende ennetamine ja küttimise alused.
Ülevaate hundi tekitatud kahjustustest ja kahjude hüvitamisest 2025. aastal tegid Keskkonnaametist Margo Tannik ja Tõnu Talvi.
Juhtumite arv võrreldes 2023 aastaga on langenud, 2023 teavitati 226 juhtumist, 2024 aastal164 juhtumist ning 2025 aastal on registreeritud 153 juhtumit. Kahjustuste kese on Raplamaalt liikunud Viljandi-ja Pärnumaale, lõviosa rünnetest on toimunud Soomaal ja selle lähiümbruses. Kahjustused on registreeritud vastavalt KeA-le otse saadetud info alusel.
Keskkonnaamet on 2025 aastal väljastanud 41 eriluba hundi küttimiseks, millest 11 luba on realiseeritud. Jahimeeste esindaja rõhutas ,et Tartumaal ja Viljandimaal on tabatud kõik hundid otse murtud loomade korjustelt ja pole kahtlust, et just need on nuhtlusisendid.
Keskkonnaameti esindaja sõnul on lambakasvatus 5 aastaga kokku kuivanud ligi poole võrra.
Ülevaate ilvese seisundist ning hundi arvukuse ülevaade ja küttimisettepanek 2025-2026 jahihooajaks tegi ettekande Peep Männil.
Raport Euroopa Komisjonile
Iga 6 aasta tagant esitab liikmesriik EU komisjonile direktiivi liikide ja koosluste looduskaitseliste seisundi kohta. Sellel aastal on see kohustus praegu, mille on koostanud Eesti kohta Keskkonnaagentuur.
Lähipäevadel läheb veebi üles 2025 aasta lodusdirektiivi raport, milles on analüüsitud KAURI poolt hundi populatsiooni seisundit. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kehtivas suurkiskjate ohjamiskavas toodud Eesti hundi asurkonna suuruse sihtväärtused (vähemalt 20 pesakonda ja põhipopulatsiooni suurus 140) väljendavad tema soodsa seisundi lävendväärtusi ehk siis hundipopulatsiooni seisund on soodne.
Tänavused huntide juurdekasvunäitajad on olnud sarnased prognoositule veidike alla eelmise aasta juurdekasvu. 15.10.25 seisuga on Eestis registreeritud 25 hundi pesakonda ja 2025 aastane juurdekasv on olnud 15% madalam võrreldes eelnevate aastatega.
KAURI ettepanek 2025/26 jahiaastaks on määrata küttimislimiidiks 96 isendit, millest lahutatakse maha erilubadega kütitud hundid. Ehk jahihooaja alguse limiidiks määrata 85 isendit. Looduskaitsjate soovile, mitte küttida hunte vastas P. Männil, et kui sellel aastal ei kütiks siis järgmine aasta oleks hundi populatsiooni arvukuse tõus 40%.
Hundiasurkonna ohjamise peamine eesmärk on langetada Mandri-Eestis 2026 aasta sügiseks pesakondade arv vahemikku 20-25 aga praeguse prognoosi kohaselt 22 pesakonnani.
Järgneval pildil on ära toodud registreeritud kindlad huntide pesakonnad 15.10.2025 seisuga
Võttes arvesse huntide rünnakute hulka, murtud loomade arvu ja karjade paiknemist siis on Keskkonnaagentuur teinud ettepaneku limiitide jagunemise maakondade lõikes nii nagu allolevas tabelis.
Hundi arvukus muutub pesakonnas pidevalt, meil arvestatakse limiitide määramisel ainult pesakondi. Mitte üksikuid isendeid. Hundi kohta on kõige operatiivsemad andmed ehk tänavuse aasta seisuga, teiste liikide kohta tehakse seda eelmise aasta andmete alusel.
Ilves seisundist
2024 aastal on registreeritud pesakondade arv 100 mitte 99 nagu ,,Seirearuandes 2025“. Hiljem leiti üks pesakond Saaremaalt, mis oli välja jäänud. Üldarvukus on vahemikus 650-800 isendit.
Ilvese iga-aastane normaalne juurdekasv peaks olema 17%. Viimastel aastatel on suremus sama suur kui juurdekasvu määr. Juurdekasvu piirab keskkonna kandevõime ehk toidubaas on madal ja emailvesed ei suuda oma poegi üles kasvatada.
Kuna toidubaas on madal, siis liiguvad ilvesed toiduotsingul rohkem ja aktiivsemalt, sellest ka jäljeindeksi suurenemine ja suure tõenäosusega seos ka liikluses hukkumisega. Jahimeeste info 1247 andmetel on esimese 9 kuuga hukkunud liikluses juba 26 ilvest. Tänane metskitse arvukus pole ilvese toidubaasiks piisav, liiati asurkonna tõusuks. Sellegi poolest peetakse asurkonna looduskaitselist seisundit soodsaks. P. Männil informeeris, et tõenäoliselt oleme jäänud ilvese jahi lubamisega hiljaks.Jahimeeste esindajad kinnitasid seda arvamust. Jahimehed kinnitasid, et P. Männili öeldud suurkiskjate poolt toiduks tarbitud metskitsede hulk eelmisel aastal oli 40 000 ja kevadise metskitse arvukuse juures 60 -70 000 is, ei suuda populatsioon toota sellel aastal nii suurt hulka tallesid, mis toob kaasa metskitse populatsiooni languse. Kui aga toetuda Marko Kübarsepa uuringutele Pärnu-Viljandimaa ohjamisalal, kus uuriti huntide toitumist, selgus, et kui eelmise SAKI lainega metssead sealt kadusid, siis hundi põhitoiduks sai metskits, kui metssea arvukus taastus, siis toitusid hundid jälle metssigadest. Olukorras, kus metskitsede arvukus on madalseisus ja langeb ning metssigu kütitakse võimalikult palju, ja ei ole teada, millised tagajärjed on veel SAK tagajärjel, siis millest hundid hakkavad toituma, kui saakloomi pole.
KAUR ettepanek ilvese osas:
- Ilvese võimaliku piiratud mahus küttimise taasalustamine-kui koostöökogu toetab seda siis koostatakse ettepanek
- Võtta välja suurkiskjate tegevuskavast järgnev punkt „Kusjuures ilvese küttimise lubamist ei kaaluta enne kui pesakondade arv on vähemalt 100“
EJS
