Metsloomade aktiivsem liikumine on juba alanud, mistõttu peavad sõidukijuhid olema teedel tähelepanelikud ja ettevaatlikud. Teele võivad sattuda eelmise aasta põdravasikad, kes emast võõrduvad, samuti metskitsed, siilid, jänesed, konnad ja mitmed teised loomad.
Nendes õnnetustes saab vigastada ligi 20–30 inimest aastas. See arv on aastate jooksul püsinud samas suurusjärgus, kuigi registreeritud ulukiõnnetuste koguarv on langenud. Kindlasti mõjutab seda asjaolu, et teedel liigub üha rohkem sõidukeid: 2025. aasta liiklusloenduse tulemuste põhjal suurenes keskmine liiklussagedus riigiteedel aastaga 4,4%.
„Meie kõigi jaoks on oluline jõuda turvaliselt koju ning selleks tuleb olla liiklejana ettevaatlik ja märgata teele lähenevaid loomi. Me peame arvestama, et loomadel on oma kindlad käimisrajad, millest paljud ületavad ka sõiduteid, seega peavad sõidukijuhid olema tähelepanelikud,“ ütles Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse juhataja Villu Lükk.
„Loomade liikumine on tavapärasest aktiivsem päikesetõusu eel ja -loojangu järel. Samuti tasub olla ettevaatlik metsatukkade vahel ja toidubaasiga meelitavate põldude lähedal.“
Kaardikiht, kuhu jahimehed kandsid läinud aastal teedel hukkunud suurulukid. Kaart annab ülevaate õnnetuste rohkematest teelõikudest.
Sõidukijuhtidele annavad hoiatusi ulukiohtlikematest teelõikudest niinimetatud põdramärgid, mida tuleb järgida ning nende mõjupiirkondadega liiklemisel kindlasti arvestada. Märgid on paigaldatud kohtadesse, kus varasemalt on toimunud ulukitega seotud liiklusõnnetusi või on täheldatud nende sagedasemat teele sattumist.
Samuti on mitmel pool üle Eesti tarastatud teelõikudel loodud metsloomadele teeületuskohad, mis on varustatud hoiatava märgistusega. Kose–Võõbu neljarajalisel teelõigul hoiatab liiklejaid metsloomade eest suurulukite tuvastussüsteem. Loomad pääsevad maanteed ületama kolmest samatasandilisest loomade ületuskohast ning nende lähenemise registreerivad spetsiaalsed andurid. Need edastavad info muutuva teabega liiklusmärkidele, mis hakkavad vilkuma ning piiravad lubatud sõidukiiruse 70 km/h.
„Kui märgil tuli vilgub, siis on oluline kiirus maha võtta ja olla äärmiselt tähelepanelik. Isegi kui looma pole silmaga näha, siis andur on looma tuvastanud ning tuleb arvestada, et loom võib ootamatult teele sattuda,“ selgitas Lükk.
Lisaks kuvab Transpordiamet ulukihoiatusi pimedal ajal muutuva teabega infotabloodel neis piirkondades, kus esineb metsloomade teeületusi.
„Kahjuks paljud juhid eiravad neid ning metsloomadega kokkupõrkeid seetõttu ka juhtub. Väga oluline, et sõidukijuhid järgiks hoiatusi ja märke ning vähendaksid märguannete peale kiirust, et vältida võimalikke kurbi tagajärgi. Meeles tuleb aga pidada sedagi, et kui üks metsloom ületab teed, võib talle järgneda ka teisi,“ lisas Villu Lükk.
„Metsloomad on ohuks enamasti hämaras, asudes toidu- ja joogiotsingutele. Paraku ajal, mil nad muutuvad inimesele, looduse foonist vähem eristuvateks. Trasside koridorid on metsa taandades muudetud avaramateks, just seal võib metskits või põder oodata oma hetke tee ületamiseks. Hämar aeg vähendab võimalust eristada ümbritsevast metsa ja põllumaa üleminekuid, kuigi sageli on need kohad, kus põdra liikumiskoridor ristub sõiduteega,“ tõdes Eesti Jahimeeste Seltsi „Ulukid teel“ projektijuht Urmas Salmu.
„Põder ja metskits näevad lähenevat sõidukit vaid ühe silmaga, tulenevalt kolju ehitusest ja rohusööja vajadusest märgata ohtu ka külgedelt ja tagant, mistõttu ta ei taju esituledega varustatud auto lähenemist enne, kui on hilja. Jälgige põdra kujuga liiklusmärki, olge tähelepanelikud, sest sellises kohas võib teed ületada kits või põder.“
