8. oktoobril korraldas Läänemaa Jahindusklubi Haapsalu Kutsehariduskeskuses Läänemaa jahiseltsidele KeA järelevalve büroo ja PPA teabepäeva. Kohal oli enamike jahiseltside esindajad.
Keskkonnaameti poolt esinesid Liivi Plumer, Tanel Tiirats ja Jaanus Tera. Kohalikku temaatikat puudutavates küsimustes esinesid Sandra Kleberg ja Tairi Tappo. PPA poolt tegid ettekande Maire Pirn ja Anne Aas.
Nelja ja poole tunnise infopäeva käigus käsitleti aktuaalseid teemasid, mis puudutavad jahipidamise õiguslikku poolt, jahi järelevalvet ning jahimehe õigusi ja kohustusi. Lisaks räägiti relvade hoiustamisest, kandmisest, transportimisest ja sellega seonduvatest probleemidest.
Ettekanded olid asjalikud ja jahimeeste küsimused asjakohased ja pragmaatilised. „Just niimoodi, vahetu kontakti kaudu jahimeeste ja kontrollorganite vahel saame parema ja seadusekuulekama jahinduse igas Eestimaa nurgas,“ selgitas Läänemaa Jahindusklubi esindaja Endrik Raun.
Keskkonnaameti ametnikud selgitasid, et nad käsitlevad öösihikut relva hoiustamisel ja kandmisel samamoodi kui summutit. Ehk kui jahirelval on kodu ja vara kaitse otstarve relvaloal, siis tulenevalt relvaseadusest ei tohi öösihik kodus relvakapis relva küljes olla, samuti transpordil jahipiirkonda.
„Ka see oli enamikele uudiseks, et kui kinnistuomanikuga puudub vastav leping, siis 200 meetri jahipidamise keeld hoonetest kehtib vaid kinnistu piirini,“ selgitas Raun. „Ehk kui keelaja kinnistu lõpeb ära tema hoonest 100 m kaugusel, siis on keelutsoon 100 m hoonest. Loomulikult tuleb tagada ohutus ja suhtuda igasse maaomanikku mõistvalt,“ lisas ta.
Täpsemad küsimused
Kolmele jahimeeste poolt esitatud küsimusele vastas KeA järelevalve arendusbüroo kirjalikult ja kuna need teemad võiksid pakkuda huvi ka laiemale lugejaskonnale toome nad siinkohal ära:
- Kas soolak on looduskaitseseaduse mõistes lisasöötmine või mitte?
Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna nõunik Kadri Alasi vastas sellele nii (aprillis 2021):
Kaitsealadel lisasöötmise sätet (LKS § 14 lg1 p10) saab juriidiliselt tõlgendada kahtemoodi. Kui lähtuda terminoloogiast, siis sool ei ole sööt. Samas kui lähtuda eesmärgist, siis tuleb vaadata, kas see kahjustab kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärke või mitte.
Kuigi soolakud üldjuhul on mõeldud „sarvilistele“, siis meelitavad nad ikkagi ligi ka metssigu. Seega looduskaitse eesmärgist lähtuvalt, et vähendada riski maas pesitsejate pesarüüsteks, tuleb ka soolak lugeda lisasöötmiseks ja see on lubatud üksnes KeA nõusolekul. Selline on olnud ka KeA senine praktika. Vastavaid lube on regioonides omal ajal kaitsealadele ka antud, mitmed on olnud tähtajatud load. Viimasel ajal (KeA jahinduse- ja vee-elustiku büroo ajal) neid juurde antud ei ole.
Ka KeM-i seisukoht on praegu jätkata senise praktikaga, et soolakud käivad LKS lisasöötmise regulatsiooni alla. Kui millegipärast on kunagi vaja seda muuta, siis tuleb kaaluda LKS-i täiendamist, mis uue tõlgenduse selgelt sätestaks.
- Kas keeluga kinnistute omanike puhul piisab, kui jahihooaja alguses teavitada neid, et jahiselts tuleb metssigu küttima?
Metssigade küttimise käskkirjas 19. august 2025 nr 1-1/25/131 on kirjeldatud seda järgmiselt:
1.11 metsseajahi pidamiseks jahipidamise keeluga kinnistul peab jahiloa omanik jahist eelnevalt (vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitama ohuolukordade vältimiseks maaomanikku suuliselt või kirjalikult, teates peab märkima ka plaanitava jahi aja vähemalt kuupäeva täpsusega;
Täiendavalt on punktis 2.17 lisatud:
Teavitamine võib toimuda suuliselt või kirjalikult, kuid see peab olema kättesaadav ja kontrollitav. Füüsilise isiku puhul tuleb veenduda, et teade on kätte saadud; äriühingule tuleb teade saata äriregistris märgitud e-posti aadressile. Teate kättetoimetamisel tuleb järgida haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud korda.
Ehk siis tuleb enne metssigadele jahipidamist keeluga kinnistutel maaomanikku kavandatavast jahist teavitada. Seega täidab hooaja alguses teavituskiri antud nõude küll formaalselt, kuid arvestades seda, et seajaht ilmselt ei toimu keeluga kinnistul igal nädalavahetuse päeval terve sügis-talve jooksul, siis soovitame siiski maaomanikke enne reaalselt toimuvat jahipidamist teavitada. Pikaaegsed teavitused võivad hoopis tekitada keeluga kinnistute omanikes vastandumist ja pahameelt.
- Soovime selgitusi, milliste seaduspunktide alusel KeA jahirelvade kontrolli jahimaal läbi viib.
Jahikontrolli läbiviimise õiguslike aluseid on mitmeid.
Jahiseaduse nõuded kehtivad jahimaal, ehk kui kontrolli koht on jahipiirkonnas (sh ka tiheasustusalal, eramaal, riigimaal, teemaal, jne), siis on Keskkonnaametil õigus kontrollida jahipidamise seaduslikkust.
Kui jahiriietes isik seisab jahimaal ja vaatluse järgi võib arvata, et isik võib tegeleda jahipidamisega, siis on KeA-l õigus kontrollida jahiseaduse nõuete täitmist. Sama põhimõte kehtib ka jahimaal väiksematel teedel sõidukite peatamisega – sõiduk on jahimaal, KeA-l on õigus sõiduk peatada ja läbi vaadata: JahiS § 471 järgi. Riikliku järelevalve erimeetmete loetelus on KORS § 45 ja § 49.
KORS § 45 (1) ametiisik võib anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.
Sõiduk on vallasasi ja jahiseadus annab õiguse meile vaadata läbi vallasasju. KORS § 49 (1) järgi politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib valdaja nõusolekuta kontrollida meeleliselt või tehnilise vahendi või teenistuslooma abil vallasasja, sealhulgas avada uksi ja kõrvaldada muid takistusi, kui:
7) see on vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks, ning selliste nõuete täitmise kontrollimine on vallasasja läbi vaatava korrakaitseorgani pädevuses.
Sõiduki peatab ja vaatab läbi KeA inspektor ohu ennetamise ja ohu väljaselgitamise tarbeks, et kas tegu on jahimehega jahimaal, kellel on sõidukis jahirelv.
Jahiseaduse § 23 lõike 2 järgi on jahipidamisega võrdsustatud jahitulirelvaga looduses viibimine. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 4 järgi ei peeta jahipidamiseks jahimaal viibimist püssikotis oleva laadimata jahitulirelvaga.
Jahieeskirja § 7 lõike 2 järgi peab transpordivahendis olema jahirelv laadimata ning püssikotis ja KeA on pädev asutus seda kontrollima. Nende sätete üle ei saagi järelevalvet teha muul moel, kui kontrollida, kas jahimees viibib jahimaal püssikotis laadimata jahitulirelvaga või mitte.
See, kas tegu on jahipidamise otstarbel registreeritud relvaga (või täiendavalt ka muudel otstarvetel), selgub kontrollimise käigus. Selle jaoks on vaja kontrollida relvanumbrit ja isiku relvaluba ning vaadata sealt, kas tegu on (muu hulgas) jahirelvaga. Kuna jahieeskiri seab jahirelvade transportimisele nõuded, kontrollime meie jahirelva tühjakslaetust ja püssikotis olekut.
Teabepäeval tekkis ka arutelu, kas PPA võib sõidukites olevaid relvi kontrollida. Relvaseaduse § 881 (2) järgi on PPA-l õigus teha samu korrakaitseseaduse toiminguid kui KeA-l ehk juriidiliselt ei ole PPA ametnikul takistusi relvade kontrollimiseks sõidukites. Kuidas PPA oma järelevalvetoiminguid teeb, tuleb küsida neilt.
Endrik Raun
Tallinn 2025
