Uuendatud imetajate levikuatlas annab ülevaate kõigi Eesti looduses vabalt elavate imetajaliikide levikust. Vaatlusandmete põhjal selgub, et eriti hästi läheb suurkiskjatel, samas kui lendorava levilad on viimase 25 aastaga jõudsalt vähenenud ning unilased on suisa välja surnud.
Keskkonnaagentuuri ning Eesti Terioloogia Seltsi koostöös valminud levikuatlas võrdleb kahte perioodi: 1980–1999 ja 2000–2025. Atlase kaardilugu põhineb erinevatesse andmebaasidesse salvestatud vaatlusandmetel ja ei näita loomade arvukust, vaid konkreetse liigi levikuala.
Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialisti Uudo Timmi sõnul läheb kõige paremini suurkiskjatel, näiteks hundil, karul ja ilvesel, keda võib kohata üle kogu Eesti. “Saarte peal ei ole suurkiskjad nii arvukad kui Mandri-Eestis. Samas ei ole meie väinad nii laiad ning karu on võimeline neid ka ujudes ületama, ilvesed ja hundid kasutavad reeglina jääteid. Samamoodi jõudsid suurtele saartele tagasi kobras ja saarmas,” selgitas ta ERR-ile.
Timmi sõnul on tegu liikidega, kelle levik oli Nõukogude ajal suhteliselt piiratud, kuid on nüüd tänu looduskaitsele ja rangematele jahireeglitele jõudsalt laienenud. “Näiteks saarmal läheb praegu väga hästi. Kui varem võis saarmast mererannikul kohata harva, siis praegu on täiesti tavaline, et rannikul on tema jälgi näha ja nad käivad meres kala püüdmas,” lisas Timm.
Loe lähemalt ERR-ist.
Loe imetajate levikuatlast siit.
