Keskkonnaamet kehtestas 2026/2027. jahiaastaks metssigade küttimismahud eesmärgiga piirata Sigade Aafrika katku (SAK) levikut ning vähendada metssigade asustustihedust piirkondades, kus haiguse leviku risk on suurim. Käskkirjaga kehtestati Eestis kokku 12 600 metssea kohustuslik küttimismaht.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku osakonna juhataja Tanel Türna ütles, et võrreldes 2026. aasta mais kehtestatud esialgse küttimismahuga, milleks oli 8585 metssiga, suurendati seda pärast uute seireandmete laekumist ja SAK-i levikuolukorra hindamist 12 600 seani.
„Suurim küttimismaht määrati Saare maakonnale, kus tuleb küttida 4800 metssiga. Järgnevad Hiiumaa 1500, Harjumaa ja Läänemaa kumbki 1000 ning Lääne‑Virumaa 900 seaga. Küttimismahud määrati Keskkonnaagentuuri seireandmete, maakondlike jahindusnõukogude ettepanekute ning SAK-i levikuolukorra põhjal,“ selgitas Türna.
Metssigade küttimine on oluline osa SAK-i tõrjest. Eestis on metssigade asurkond haiguse peamine looduslik reservuaar. Nende arvukuse vähendamine aitab piirata viiruse levikut metsseapopulatsioonis, samuti selle levimist seakasvatusettevõtetesse.
Türna täpsustas, et viimastel aastatel on metssigade arvukus Eestis oluliselt kõikunud. „Pärast SAK-i laialdasemat levikut 2025. aastal on mitmel pool nende arvukus vähenenud, kuid samal ajal püsib mitmes piirkonnas kõrge metssigade asustustihedus ning seetõttu ka viiruse edasise leviku oht. Seetõttu tuleb küttimist jätkata, sest eesmärk on hoida metssigade asustustihedus alla kolme looma 1000 hektari jahimaa kohta,“ lisas Tanel Türna.
Keskkonnaamet jälgib koostöös Keskkonnaagentuuri, Põllumajandus- ja Toiduameti ning jahimeestega jooksvalt haiguse levikut ja metssigade arvukust. Vajaduse korral on võimalik küttimismahte jahiaasta jooksul vastavalt epidemioloogilise olukorra muutumisele korrigeerida.
SAK-i puudutab info on kättesaadav Põllumajandus- ja Toiduameti koduleheküljelt.
