Juhatuse maikuu koosolek

Juhatuse maikuu korraline koosolek toimus 7. mail väljasõidu istungina Ida Virumaal, Voka jahimajas. Koosolekut juhtis president Margus Puust ja sellel osales 20 liiget 25-st. õnnitleti sünnipäevalapsi, keda seekord oli kolm: Raul Vahter, Margus Puust ja Veiko Rosi.

Päevakord kinnitati 5 punktilisena. Esimene teema oli projekti Ulukid teel esitlus. Kas ulukihelkurid vähendavad kokkupõrkeid metskitsedega? Selle kandis ette projektijuht Urmas Salmu.

Kõigepealt tegi Salmu ülevaate viimase 5 aasta ulukiõnnetustest meie maanteedel.

Tabel näitab selget vähenemist metskitse osas ja suurenemist suurkiskjate osas.

Salmu sõnul töö tulemused erinevad selgelt Euroopas varasemalt läbi viidud samalaadsete  reflektorite mõju uuringute tulemusi koondavatest meta-analüüsidest. Need järeldasid, et reflektoritel-helkuritel puudub ulukiõnnetusi vähendav mõju või see on väga väike.  Samas on koondanalüüsidesse kaasatud eri liike ning väga erinevaid tunnuseid kirjeldavaid uuringuid, sh käitumuslikke, füsioloogilisi ja spektromeetrilisi, mis raskendab mõju suuna ja tulemuste hindamist. Nii võib ulukite reageerimine liiklusele liigiti erineda (Jacobson jt 2016) ning sagenenud teeületuste arv (Kämmerle jt 2017) viidata hoopis vähenenud ulukiõnnetuste ohule. Metskitse õnnetuste toimumise tõenäosust kirjeldava statistilise mudeli koostamiseks analüüsiti üheksa seletava muutuja mõju. Hinnangute tulemusel jäeti lõplikusse mudelisse kolm tunnust: helkurite kestus, liiklussagedus ja metsa osakaal. Mida kauem on helkurid teelõigul väljas olnud, seda harvemad on õnnetused. Vastavalt mudelile langes keskmine õnnetuste sagedus viie aasta jooksul, võrreldes helkurite väljapanekule eelneva ajaga, umbes kolm korda!

Uuringu viisid läbi teadlased Ragne Erimäe ja Jaanus Remm.

Uuringu põhjal saime teada, et umbes 72% kokkupõrgetest suurulukitega, põhjustavad metskitsed. Projekti käigus (2021–2025) paigaldasid jahimeeste ühendused üle Eesti metsloomi hoiatavaid reflektoreid kokku 85-le kõige ulukiohtlikumale teelõigule kogupikkusega 91 km. Täiendavalt arendati Jahise kui infosüsteemi rolli, lihtsustati andmete sisestamist ja ligipääsu.

Ühiskonnas on jahimehed omandanud uuenenud rolli – looduskaitsjad! Meist räägitakse ja meiega arvestatakse liiklusmärkide paigaldamisel, ohtlike lõikude hindamisel jne.

Mõneti üllatavalt oli metsa läbivatel teedel õnnetusi hoopis vähem, kuid see võib olla seotud metskitse elupaigakasutusega, mis erinevalt paljudest teistest ulukiliikidest on rohkem seotud avatud aladega

Ei asendada kallimaid meetmeid väga kõrge ohutasemega maanteedel ning liiklussagedustel, mis kujutavad ulukitele barjääri. Küll aga oleks täiendav meede teise klassi maanteede ja kogujateede ulukiohtlikel lõikudel. Liiga lühikeste ulukitarade puhul võivad ulukid hakata ületama teed ulukitarade otstest (Valdmann jt 2016), ent piki tõkestavat ulukitara liiguvad enne elupaika tagasipöördumist valdavalt kuni 300 m ulatuses (Erimäe jt 2022).

Kuna ulukihelkurid ei tekita läbimatut barjääri – täiendav valgushäiring esineb ajutiselt kuni mootorsõiduki möödumiseni. Seetõttu ei ole ulukitel põhjust hakata läbipääsu kaugemalt otsima – see tekib kohe, kui liiklusvool on katkenud. Nii võib ulukihelkurite mõju esinemine või puudumine sõltuda hoopis liiklusvoolu tihedusest kokkupõrgete tipptunni ajal. Ka hiljutine metskitse asustustiheduse analüüs Saksamaal kinnitas, et kuigi metskits on metsaliik, on nende asustustihedus suurem hoopis põllumajanduslikus maastikus, mis seostub toidu kättesaadavusega.

Kuigi ulukihelkurite paigaldamine on kiire ja lihtne ning ei vaja keerukaid tööriistu, ei ole Eesti teedel kasutatavad piirdepostid kohandatud ulukihelkurite alusega kinnitamiseks. Mitmetes riikides, sh Saksamaal, on kasutusel integreeritud piirdepostid, neid toodetakse nii eemaldatava ankruga kui klassikalise piirdepostina

Talviste teehooldustööde käigus purunevad osad teepiirdepostid ning nende asendamine on tavapärane praktika.

Kasutusel olevad helkurid on füüsiliselt väga vastupidavad sj kasutatakse ümbertöödeldud materjale. Viis aastat päikese aktiivsust mõjutab ulukihelkuri tagumisel poolel olevat alumiiniumi peegeldusvõimet. Seega vajavad periooditi asendamist.

Järgmine päevakorrapunkt oli raamatupidamise aastaaruande 2025 esitamine volikogule. Juhatus otsustas aastaaruande volikogule esitada.

Edasi võttis juhatus vastu otsuse esitada volikogule eelarve 2026.

Seejärel kinnitas juhatus volikogu päevakorra:

1. Päevakorra kinnitamine.

1. EJS tunnustusavalduste üleandmine.
2. EJS-i presidendi Margus Puusti ülevaade juhatuse tööst.
3. EJS 2025. a. majandusaasta aruande kinnitamine ja 2026. a. auditi määramine.
4. 2026. a. eelarve kinnitamine.
5. Ülevaade jahinduses toimuvast.
6. Ajakirja Eesti Jahimees tulevikuvisioon.
7. Muud küsimused ja informatsiooni vahetamine.

• Kokkutuleku info
• Muu info

Edasi arutati suurkiskjate teemal. Toomas Kõuhkna tegi ülevaate kohtumisest Keskkonnaameti esindajatega Kuristikus suurkiskjate teemal. Arutelu oli pikk ja põhjalik. Juhatuse liige Raul Vahter soovis teada, kuidas, kuhu ja kellele tuleb suurkiskjate, eriti karu kahjudest teatada. Mis on kahju üldse. Vahter soovis selget regulatsiooni ja juhendit Keskkonnaametilt. Margus Puust arutles teemal, kas oleme inimohvritele lähedal. Tiit Tammsaare ettepanek oli käsitleda suurkiskjate teemat kuuenda päevakorra punkti all volikogus. Arutati ka mvõimalikku DNA proovide läbiviimist, mis on kallis, aga mis võib anda arvukuse kohta täpsemaid tulemusi. Protsessidest ja koostööst riigiga DNA uuringute osas rääkis Endrik Raun. Juhatuse liikmed soovisid, et KeA koostaks ühtse manuaali suurkiskjate osas.

Järgmise juhatuse koosoleku osas otsustati, et see toimub 11. juunil, tingimusel, et on olemas teemad, mida arutada. Kui teemasid kokkukutsumiseks piisavalt ei ole, siis on järgmine koosolek 10. septembril. 

EJS