3. juunil toimus suurkiskjate seire nõukogu kohtumine, kus arutati suurkiskjate majandamise ja seire üle.
Avasõnad nõukogul tegi Taimar Ala keskkonnaagentuurist ja Antti Tooming kliimaministeeriumist.
Taimar Ala kinnitas, et üldjoontes arvame seirest ja selle olulisusest ühte moodi ning oleme ühistel seisukohtadel. „Alati saab teha rohkem ja paremini, kuid suures pildis on tänased seireandmed adekvaatsed ja väga suuri probleeme ei ole,“ selgitas ta.
Ala rääkis, et plaanis on moodustada suurkiskjate nõukogu. Millises formaadis see tööle hakkab, on omavahelise kokkuleppe küsimus.
Antti Tooming rõhutas, et see seire nõukogu kokku kutsumine on toimunud jahimeeste initsiatiivil, et edaspidi saaks adekvaatsemaid ja täpsemaid andmeid suurkiskjate kohta, mille najal täpsemaid otsuseid teha. DNA seire teeks lihtsalt seire täpsemaks ja tõstaks andmete usaldusväärsust.
Tooming lisas, et suurkiskjate ohjamiseks oleks vaja andmeid täpsemaks saada. Formaadi mõte oleks laiapõhjaline nõukogu ja teaduspõhine nõuandev kogu, mis annaks sisendi keskkonnaagentuurile. Samuti oleks hea võrrelda teiste riikidega, et jõutakse metoodikani, mis oleks teiste riikidega võrreldav.
Nõukogu edasised plaanid
Suurkiskjate seire nõukogu eesmärkidest ja edasistest plaanidest rääkis KAUR-ist eluslooduse osakonna juhataja Marju Keis.
Keis nentis fakti, et kõikide suurkiskjate looduslik seisund Eestis on soodsas seisus. Selleks indikatsiooniks on suurkiskjate pesakondade arvukus. Suurkiskjatele tehakse seiret ja seda soovitakse tõhustada läbi DNA analüüside ja integreerimise Eesti suurkiskjate seiresse. Teadlased soovivad, et valideerimiseks oleks kõrval ka muid seire andmeid.
Endrik Raun EJS-ist uuris, kas suurkiskjate arvukus ja suurkiskjatele vajaminev toidubaas ning elupaikade ressurss on täna meie looduses tagatud. KAUR-i seisukoht selles küsimuses oli, et suurkiskjate elupaikade ressurss ei ole otsa saanud ja suurkiskjad mahuvad meie loodusesse ära.
Praegune seire
Veel arutati suurkiskjate praegust seiret ja selle tõhustamise võimalusi läbi DNA analüüside integreerimise Eesti suurkiskjate seiresse. Probleemi olemus on eriarvamused seireandmete objektiivsuse ja usaldusväärsuse osas ning KAUR-i kogutud andmete alakasutus.
Lahenduseks oleks kaasata seiremetoodika arendamisse, aga ka seireandmete kogumise ja analüüsi protsessi sisulisemalt asjakohaseid osapooli. Analüüsima peaks olemasolevate ja lisandväärtusena kogutavaid andmeid. Geneetiliste meetodite kasutuselevõtt ühe vahendina tagaks teaduspõhise ja usaldusväärse andmestiku asurkondade kohta (DNA-analüüside integreerimine seiresse). Seeläbi võimetaks ka KAUR-i ulukiseire töörühma.
Eesmärk on tagada kuluefektiivselt suurkiskjate kohta võimalikult täpsed ja usaldusväärsed andmed, mille alusel saab teha selgemaid ja teaduspõhisemaid otsuseid nende populatsioonide kaitseks ja ohjamiseks.
Suurkiskjate seire juhtimismudel baseerub kolmele punktile:
- Strateegiline tasand (KLIM kinnitab DNA-analüüside kaasamise seiresse ja seiremetoodika kaasajastamise ja rahastamise).
- Operatiivne tasand (erinevate kompetentside kokku toomine ja toimivaks partnersuheteks).
- Välitööde tasand (jahimehed, vabatahtlikud, teadusasutused, KeA, KAUR).
Seiremetoodika ettepanek oleks täiendada praegust suurkiskjate seiremetoodika kirjeldust DNA-analüüside peatükiga. Eesmärgiks on kõigilt kütitud/hukkunud isenditelt koguda lihasproovide DNA analüüsid ja geneetiliste põhinäitajate määramise (hundil oluline ka hübriidide tuvastamine).
Suurkiskjate seire nõukogu roll ja eesmärk oleks koondada teadlaste, jahimeeste, ekspertide ja riigiasutuste kompetentsid. Aidata kaasa SK seiremetoodika arendamisele ja aidata parandada seireandmete kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Suunata kogutud andmed paremale kasutusele ja analüüsile ning täiendava rahastuse ja uuringuvõimaluste otsimine.
Praeguse kokkusaamise üheks eesmärgiks oli jõuda üksmeelele nõukogu vajalikkusest ja leppida kokku nõukogu tööformaat ja ajakava.
Lisaks muudele uuringutele, tuleks läbi viia ka sotsiaalse taluvuse uuring ühiskonnas.
Töögrupi tegevused
Ulukiseire töögrupi tegevusi tutvustas Rauno Veeroja. Ta rääkis seire spetsiifikast ja õiguslikust alusest.
„Ainuke riik maailmas, kus jahimehed nii palju andmeid koguvad kui Eestis, pole kusagil mujal,“ tõdes ta.
Suure osa algandmetest koguvad jahipiirkondi kasutavad jahimehed. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on vajalik suur materjali hulk ja võimalikult ühtlane katvus (üleriigiline).
Seire metoodika ja andmebaas pole disainitud nii, et saaks sügavuti minna jahipiirkonna tasemele, see teeks seire andmete analüüsi tohutult kalliks. Vaadeldakse trende, kas populatsiooni arvukus tõuseb, langeb või on jäänud samaks.
KAUR-i kohustuseks on igal aastal koostada ulukite seirearuanne, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
- Ulukiasurkonna seisundi kirjeldus,
- Ulukiasurkonna seisundi muutus,
- Ulukiasurkonna seisundi prognoos ja ohutegurid,
- Ulukite soovituslik küttimismaht ja struktuur.
Seiretööde ressurss jaguneb järgmiselt:
- 35% hirvlaste pabulaloendusele;
- 27% värskete ulukikahjustuste seirele (männinoorendikes ja keskealistes kuusikutes);
- 27% suurkiskjate seirele (telemeetria, kaameraseire, DNA meetodid);
- 8% kütitud ulukite bioproovide kogumisele, säilitamisele ja määramisele;
- 3% erinevad muud kulud.
Suurkiskjate seire kujutab endast:
- vaatlusandmete kogumist – koguvad nii jahimehed, kui ka KAUR jahimeestest sõltumatult,
- kütitud või hukkununa leitud isenditelt kogutava info ja bioproovid,
- kahjustuste info,
- telemeetria,
- suurkiskjate kohta täiendavat infot annab ka ruutloendus.
Seireandmete põhjal eristatakse erinevaid sama-aastaste poegadega emasloomad (hundi puhul isendite grupid e. karjad) ja hinnatakse asurkonna juurdekasvu ning küttimisvajadust.
Seire ja geneetiliste meetodite integreerimine
Suurkiskjate seire ja geneetiliste meetodite võimalikust integreerimisest rääkis Peep Männil.
Ta selgitas, et kui seireandmetel on fotod juures, siis see tõstab olulisel määral usaldusväärtust ja läbi JAHISe on seda 96%. Otsene seire tulemus on pesakondade arv.
Küttimismahtu ei arvutata välja eelnevate aastate andmete alusel, vaid sama aasta juurdekasvu määra alusel, mis on samuti unikaalne, sest jahimehed edastavad andmeid jooksvalt ja Eesti väiksuse tõttu.
Antud metoodikaga saadud tulemused on siiani rahuldanud kõik olulised riiklikud ja rahvusvahelised vajaduse, samuti pole kohus tänaseid seireuuringuid kahtluse alla seadnud.
Suurkiskjate seire tulemused:
- levikuala, mille hulgas eristatakse püsilevikuala (ala, kus esineb kohalik juurdekasv);
- pesakondade arv, mida saab käsitleda kui minimaalset;
- pesakondade arvust tuletatav sügisene ja kevadine üldarvukus;
- kütitud isendite arv ja küttimissurve;
- levikuala ja arvukuse trendid;
- pesakonna keskmine suurus;
- asurkonna demograafiline struktuur ja juurdekasvunäitajad;
- kahjustuste ulatus ja levik;
- haiguste levik asurkondades.
Eraldi on seire usaldusväärsust kahtluse alla seadnud:
- Läbi aegade osad jahimehed (hindavad arvukust reeglina kõrgemaks).
- Viimastel aastatel osad TÜ terioloogid (ilma põhjendusteta).
- Viimastel aastatel suurkiskjate ohjamise vastased (toetuvad TÜ seisukohtadele).
Lisaks tõdes Männil, et täidetud on EU tulenevad nõuded, edastatud on rahvusvaheline aruandlus, koostatud teadusartiklid ja loodud liikide kaitse ja korralduskava.
Kaitse- ja ohjamiskava uuendamisest
Keskkonnaameti ülevaade suurkiskjate kaitse-ja ohjamiskava uuendamisest andis ülevaate Margo Tannik.
Suurkiskjate tegevuskava on plaanis üle vaadata ja uuendada 2026. aastal. Tegevuskava uuendamise võtab enda kanda keskkonnaamet. Uuendamise käigus kaasajastatakse tegevuskava sisu ja kava eelarve.
Uuendamise käigus vaadatakse üle ka suurkiskjate ohjamise ja hoiualade tsoneering. Täpsustatakse ja täiendatakse suurkiskja nuhtlusisendi ja korduvkahjustuse definitsioone. Lisaks vaadatakse üle pruunkaru, hundi, ilvese sihttasemed ja arvukuse vahemikud. Karu puhul kaalutakse ka ülempiiri määratlemist. Ilvese puhul võiks küttimise alustamist kaaluda alates 80 pesakonna olemasolul. Hundi puhul võiks kaaluda madalama arvukuse vahemiku taastamist sarnaselt eelmise kava rakendusperioodile 15-25 pesakonda, senise 20-30 pesakonna asemel.
Lisaks tehakse ettepanekud ja soovitused suurkiskjate (eelkõige pruunkaru) kaitsestaatuse muutmise osas Eestis. Kava saab edaspidi olema aluseks nii suurkiskjate ohjamisele kui ka kaitsele.
Kommunikatsiooni suhtes on see oluline dokument.
Ülevaade DNA põhistest uuringutest
TÜ esindaja tegi ülevaate suurkiskjate teemal DNA põhistest uuringutest.
On kohti, mida saab parandada. Seire ja uuringud on kaks erinevat asja.
Lisaks tõdeti, et lähiaastatel liiguvad suurkiskjate uuringud TÜ alt ära, sest puudub rahastus.
Veel tehti ülevaade erinevatest uuringutest, mida TÜ on läbi viinud.
Lõpetuseks
Kas DNA põhised seireandmed jõuavad lõpuks küttimise ettepanekutesse ja küttimismahtudesse? Seda me hetkel öelda ei oska, aga selle töö tulemusena jõuame ka kuhugi.
Suurem andmemaht ei taga alati seda, et see jahimeestele positiivsema uudise toob, küll aga võiks mingitele küsimustele vastused anda.
EJS-i poolt osalesid nõukogu töös juhatuse liikmed Toomas Kõuhkna, Endrik Raun ning jahindusnõunik Marko Vinni.
