Droonid on põtrade loendamisel väga tõhus vahend, kui ilmastikuolud seda võimaldavad. See on üks järeldustest, milleni jõudsid Rootsi Põllumajandusülikooli (SLU) teadlased Rootsi keskkonnaameti tellimusel koostatud aruandes. Enne kui meetodit saab ulukihalduses täiel määral kasutusele võtta, tuleb aga tegeleda selle piirangutega.
„See oli esimene kord seda meetodit hinnata Rootsis ning nägime, et õigesti ja sobivates tingimustes kasutatavad droonid võivad olla põtrade seirevahendina väga tõhusad,“ ütles SLU teadlane ja üks aruande autoritest Tim Hofmeester.
Loomade vanuse, soo ja arvukuse väljaselgitamine konkreetses piirkonnas annab olulist teavet ulukihalduse korraldamiseks, kirjutab SLU oma kodulehel. Praegu on põdrapopulatsiooni arengu jälgimiseks olemas hästi välja töötatud süsteemid, näiteks väljaheidete loendus ja põdravaatlustel põhinev seire. Samal ajal on tehnoloogia kiiresti arenenud ning uued meetodid võivad olemasolevaid täiendada.
Juba praegu pakuvad ettevõtted droonide ja termokaamerate abil tehtavaid loendusi, mille käigus avastatakse loomad õhust. Droonide kasutamiseks puudub aga ühtne standard ning seetõttu ei ole sellel meetodil veel ulukihalduses sama staatust nagu kvaliteedikontrollitud seiremeetoditel.
Rootsi keskkonnaameti tellimusel katsetasid ja analüüsisid teadlased droonimeetodit, et välja selgitada, kas selle abil on võimalik saada ulukihalduseks piisavalt usaldusväärseid ja kvaliteetseid andmeid.
Parim tulemus ideaalsetes ilmaoludes
Tulemused näitavad, et põtrade leidmisel on meetodi tõhusus peaaegu sada protsenti, vähemalt siis, kui ilm on pilvine, külm ja tuulevaikne ning mets suhteliselt hõre.
„Ideaalsetes ilmastikuoludes leidsime põhimõtteliselt kõik piirkonnas olnud põdrad. Sellistes tingimustes oli meetod väga tõhus. Kui aga päike välja tuleb, tekib ebakindlus. Droonipiloodil on raske eristada soojenenud kive loomade kehadest, sest termopildil näevad need sarnased välja. Samuti võivad soojad puuladvad põtru varjata,“ ütleb Tim Hofmeester.
Aruande järgi saab droonide abil hinnata põtrade soolist jaotust ja vasikate arvu lehma kohta, kuid loomade soo ja vanuse eristamine võib olla keeruline. Ka selleks peavad ilmastikuolud olema head, droonipiloot kogenud ning loomadest peab olema võimalik saada selgeid pilte. Lisaks nõuab piisava arvu vaatluste kogumine usaldusväärse tulemuse saavutamiseks suuremat tööpanust.
„Asjaolu, et meetod toimib kõige paremini ideaalsetes tingimustes, piirab selle kasutusvõimalusi. Meie järeldus on, et mõningaid proovialasid tuleb kontrollida mitu korda, et hinnata, kui tõenäoline on kõigi seal viibivate põtrade tegelik leidmine juhul, kui ilmastikuolud pole ideaalsed,“ ütleb Hofmeester.
Aruandes antakse soovitusi ka kaameratüüpide ja lennukõrguse kohta. Teadlaste sõnul on paljud drooniteenuseid pakkuvad ettevõtted probleemidest juba teadlikud ning teadlaste soovituste järgimiseks on nende töökorralduses vaja teha vaid väikeseid muudatusi.
Enne meetodi kasutuselevõttu ulukihalduses oleks siiski vaja kehtestada droonipilootidele spetsiaalne sertifitseerimine, et tagada täiendav kvaliteedikontroll. Samuti tuleb teha oluline töö, mille käigus võrreldakse drooniloenduse tulemusi ja nende määramatust olemasolevate meetoditega.
„Droonid ei asenda olemasolevaid loendus- ja seiremeetodeid, kuid see aruanne on oluline samm tulevikumeetodite arendamisel. Aruanne annab meile parema aluse edasiseks tööks juhendite koostamise ja kvaliteedi tagamisega. Samal ajal toob see esile valdkonnad, kus vajame rohkem teadmisi, näiteks selle kohta, kuidas ilm, aastaaeg ja erinevad metsatüübid tulemusi mõjutavad,“ tõdes Rootsi keskkonnaameti ulukihalduse spetsialist Anders Broby.
