Loomade ja lindude tekitatud kahju eest on võimalik riigilt hüvitist saada, kuid ainult kindlatel tingimustel. Selgitame, millistel juhtudel kahju hüvitatakse ja mida tuleb taotlust esitades silmas pidada.
On üldteada, et loomad ja linnud võivad tekitada märkimisväärset kahju nii kalameestele kui ka põllumajandustootjatele. Näiteks võivad rändlinnud, eelkõige haned, kevadel hävitada põllul kasvava saagi peaaegu kogu põllu ulatuses. Kahju ennetamise võimalused on aga piiratud, sest oma vara kahjustavaid loomi ja linde ei tohi valimatult hukata. Erandina on mõnes maakonnas lubatud teatud haneliste heidutusjaht.
“Kahju ennetamise võimalused on piiratud, sest oma vara kahjustavaid loomi ja linde ei tohi valimatult hukata.”
Selliste kahjude leevendamiseks hüvitab riik osaliselt nii loomade tekitatud kahju kui ka kahju ennetamiseks tehtud kulutusi. Näiteks maksis keskkonnaamet 2025. aastal suurkiskjate tekitatud kahjustuste ja ennetusmeetmete eest välja ligi 400 000 eurot.
Samas tuleb arvestada, et tegelikud kahjud ja nende vältimiseks tehtud kulutused on sageli märksa suuremad. Põhjus on lihtne: seaduse järgi hüvitatakse kahjud üksnes osaliselt ja ennetusmeetmete kulud kaetakse üldjuhul kuni 50% ulatuses.
Milliseid kahjusid hüvitatakse?
Riik hüvitab kahjustatud vara otsese maksumuse ning dokumentaalselt tõendatud ravi- ja utiliseerimiskulud. Kaudseid kahjusid, näiteks hukkunud looma saamata jäänud järglasi või täitmata lepingutest tekkinud kahju, ei hüvitata.
Riigieelarves ette nähtud rahalistest vahenditest hüvitatakse praegu eelkõige suurkiskjate ning kotkaste ja hüljeste tekitatud kahjustusi.
Alates 2024. aastast rändlindude tekitatud kahju sisuliselt enam ei hüvitata, kuigi seadus põhimõtteliselt näeb sellist võimalust ette. Põhjuseks on see, et riigieelarves ette nähtud rahalised vahendid ei kata viimastel aastatel kiiresti kasvanud rändlindude kahjustusi. Ka looduskaitseseadus sätestab, et vähem eelistatud liikide tekitatud kahju võib jääda hüvitamata, kui selleks ei ole riigieelarves raha ette nähtud.
Suurkiskjate tekitatud kahju
Hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses, kuid enne arvestatakse maha põllumajandustootja omavastutus, mis võib olla 10-50% kahju suurusest.
Praktikas võib omavastutus ulatuda isegi 100%-ni. See oleneb sellest, mitmenda sama kalendriaasta jooksul toimunud kahjujuhtumiga on tegemist.
Selline süsteem põhineb eeldusel, et põllumajandustootja kasutab kahju vältimiseks nõuetekohaseid ennetusmeetmeid. Määruse loogika järgi peaksid õigesti kasutatud ennetusmeetmed olema tõhusad peaaegu täiel määral. Seetõttu suureneb iga järgmise kahjujuhtumi korral tootja omavastutus, lähtudes eeldusest, et ennetusmeetmeid ei ole piisavalt rakendatud ja kahju oleks olnud välditav.
Autori hinnangul on selline loogika siiski küsitav, sest isegi nõuetekohaselt kasutatud ennetusmeetmed ei välista alati suurkiskjate rünnakuid.
Praktikas tähendab see järgmist:
■ esimese suurkiskja tekitatud kahju korral hüvitatakse 90% kahjust;
■ teise kahjujuhtumi korral 70% kahjust;
■ kolmanda korral 50% kahjust;
■ neljanda juhtumi korral hüvitist enam ei maksta.
Mõne kaitsealuse liigi puhul on süsteem lihtsam. Näiteks Euroopa naaritsa tekitatud kahju hüvitatakse igal juhul 100% ulatuses.
“Näiteks Euroopa naaritsa tekitatud kahju hüvitatakse igal juhul 100% ulatuses.”
Hülged ja kotkad
Hüljeste tekitatud kahju hüvitatakse kuni 320 euro ulatuses ühe kalapüügiloale märgitud püügivahendi kohta aastas.
Kui hüljes on lõhkunud lõkspüünise, hüvitatakse selle taastamiskulud kuni 30% ulatuses kehtiva samaväärse uue püünise hinna maksimummäärast. Nakkepüünise puhul on hüvitise ülempiir 70%.
Lisaks hüvitatakse kalakasvatustele kalakotkaste ja merikotkaste põhjustatud kahju. Edukalt pesitseva kalakotka paari korral makstakse kuni 1000 eurot ning merikotka paari korral kuni 500 eurot aastas, kui pesapaik jääb kalakasvatusest määruses sätestatud kaugusele.
Kuidas kahju suurust arvutatakse?
Suurkiskjate tekitatud kahju hüvitamiseks määratakse esmalt kahjustatud vara maksumus ja seejärel lahutatakse sellest omavastutus.
Aluseks võetakse kahjusaaja esitatud kalkulatsioon, kuid seejuures peetakse silmas loomakahjude komisjoni igal aastal kehtestatud maksimummääri.
Näiteks 2025. aastal kehtisid järgmised maksimummäärad:
■ täiskasvanud lammas – 160 eurot;
■ kuni üheaastane tall – 80 eurot;
■ aretuslammas – 200 eurot;
■ hukkunud veis olenevalt kaalust – 300-900 eurot;
■ pruunkaru lõhutud mesitaru – 300 eurot;
■ silorull – 25 eurot;
■ kiskja murtud koer – 400 eurot.
Kui tegelik maksumus ületab maksimummäära, lähtutakse üldjuhul maksimummäärast. Kui kahjusaaja esitab kahjustatud vara maksumust ja ravi- või utiliseerimiskulusid tõendavad dokumendid, hinnatakse juhtumit eraldi. Arvesse võetakse üksnes tegevusloaga ettevõtete väljastatud dokumente.
Muud kulud, näiteks kahjustatud looma otsimine, teisaldamine või muud kahjujuhtumiga seotud väljaminekud, hüvitamisele ei kuulu.
Mida tuleb hüvitise saamiseks teha?
Kahjustusest tuleb keskkonnaametit teavitada kohe pärast selle avastamist ja sündmuskoht tuleb võimaluse korral jätta muutmata kuni hindamiseni.
Keskkonnaamet hindab:
■ looma hukkumist või vigastamist kolme päeva jooksul;
■ mesitaru või silopakendi kahjustust viie päeva jooksul;
■ muid kahjustusi kümne päeva jooksul.
Pärast hindamist väljastatakse hindamisakt.
Kirjalik hüvitistaotlus tuleb esitada kahjustuse tekkimisele järgneva aasta 15. jaanuariks. Hiljem esitatud taotlusi enam läbi ei vaadata.
Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul ja hüvitis makstakse välja ühe kuu jooksul pärast otsuse tegemist.
Arvestada tuleb ka sellega, et tegu on vähese tähtsusega riigiabiga. Seetõttu ei tohi sellise abi kogusumma kolme aasta jooksul ületada ühe taotleja kohta põllumajanduses 25 000 eurot ja kalanduses 30 000 eurot.
Kuidas hüvitatakse ennetusmeetmete kulud?
Kahju ennetamiseks tehtud kulutused hüvitatakse kuni 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 9600 eurot ühe taotleja kohta majandusaastas.
Ka siin kehtestab loomakahjude komisjon igal aastal maksimummäärad. Näiteks oli 2025. aastal kiskjatõrjeaia arvestuslik maksimumkulu 3500 eurot kilomeetri kohta ja karjavalvekoera puhul 1000 eurot.
Hüvitatakse üksnes määruses ette nähtud ennetusmeetmed, näiteks nõuetekohane vähemalt 1,1 meetri kõrgune viieliiniline elektrikarjus, elektrikarjuse võrk või töötav karjavalvekoer.
Tööjõu-, kütuse-, sõiduki-, drooni- ja jahimoonakulu hüvitamisele ei kuulu.
Kulude hüvitamiseks tuleb keskkonnaametile esitada kirjalik taotlus koos abinõu kirjelduse ja kuludokumentidega. Samuti peab tehtud investeering olema kahju tõenäosust arvestades põhjendatud. Seetõttu tasub enne suuremate kulutuste tegemist veenduda, et kavandatav meede vastab määruse nõuetele.
Mida teha kohe pärast kahju avastamist?
Kui loom või lind on tekitanud kahju, tasub tegutseda kiiresti. Sel juhul suureneb võimalus saada hüvitist.
1. Teavitage kohe keskkonnaametit. Kahjustusest tuleb ametile teada anda esimesel võimalusel pärast selle avastamist.
2. Ärge muutke sündmuskohta. Võimaluse korral ärge kahjustatud ala või hukkunud looma hindamiseni puutuge. See aitab kahju asjaolusid tõendada.
3. Säilitage kuludokumendid. Hoidke alles ravi-, utiliseerimis- ja muud hüvitamisele kuuluvad arved ning tšekid. Arvesse lähevad ainult nõuetekohased dokumendid.
4. Esitage taotlus õigeks ajaks. Kahju hüvitamise taotlus tuleb esitada keskkonnaametile hiljemalt kahju tekkimisele järgneva aasta 15. jaanuariks. Hilinenud taotlusi ei menetleta.
5. Enne investeerimist kontrollige nõudeid. Kui plaanite rajada näiteks kiskjatõrjeaia või soetada karjavalvekoera, veenduge enne kulutuste tegemist, et valitud meede vastab määruse nõuetele. Vastasel juhul ei pruugi riik tehtud kulutusi hüvitada.
HEA TEADA! Kahju ja ennetuskulud hüvitatakse üldjuhul ainult osaliselt. Seetõttu tasub kasutada ennetusmeetmeid juba enne esimese kahjustuse tekkimist ja pidada hoolikalt arvestust kõigi tekkinud kulude üle.
Auto: JANEL JAN-MARCUS LOHVART, advokaadibüroo Triniti jurist
