Euroopa põtrade arvukus hakkas pärast jääajajärgset õitsengut järsult langema eeskätt Kesk-Euroopas, kus inimene loomade elupaigad tugevalt ümber kujundas. Eesti põdrad kuuluvad samas idapoolsesse asurkonda, mis on püsinud läbi aastatuhandete märksa stabiilsemana.
Kuigi Eesti metsades ringi jalutades võib tunduda, et suuri põtru jagub kõikjale ja neil läheb suurepäraselt, peidab Euroopa ajalugu endas hoopis teistsugust pilti, vahendab ERR. Värske uuring näitab, et samal ajal kui meie idapoolne põtrade asurkond on püsinud stabiilsena, algas Kesk-Euroopas nende metsahiiglaste ulatuslik allakäik ja kadumine juba aastatuhandeid tagasi.
Ajaloolise kaardi joonistas kokku rahvusvaheline teadlasrühm, kuhu panustasid ka Lembi Lõugas Tallinna Ülikoolist ja Eve Rannamäe Tartu Ülikoolist. Uurijad eraldasid ja analüüsisid 95 iidse luuleiu ning 137 tänapäevase põdra geeniandmeid. Nõnda õnnestus neil detailides jälgida loomade leviku ja arvukuse muutusi viimase 50 000 aasta jooksul.
Loe lähemalt ERR-ist.
