Rubriik: otse metsast.
Mis toimub hirvede pulmaajal?
Septembriõhtutel võib metsas kuulda hääli, mida muul ajal aastast naljalt ei kuule. Sügav ja kaugele kanduv möire annab märku, et punahirvedel on alanud jooksuaeg ehk hirvepullide pulmaaeg. See on üks Eesti sügisese looduse võimsamaid vaatemänge.
Kus Eestis punahirve kohata võib?
Punahirve võib Eestis kohata nii saartel kui ka mandril, kuid tema arvukus ja levik on piirkonniti väga erinev. Kõige hirverohkemad alad on Saaremaa ja Hiiumaa, kus punahirve asustustihedus on juba aastaid olnud kõrge. Mandri-Eestis on hirvede levik hõredam ja ebaühtlasem, kuid viimastel aastatel on nii nende arvukus kui ka püsivalt asustatud ala märgatavalt suurenenud.
Eriti tugevalt seostub punahirv Eestis Saaremaaga. Näiteks 2025/2026 jahihooajal kütiti Eestis 3947 punahirve ning neist üle 70 protsendi Saare maakonnas.
Seetõttu on ka sügisene hirvepulm kõige tuntavam just meie suurematel saartel. Ent hirve võimsat möiret võib üha enam kuulda ka Mandri-Eesti metsades – punahirve levila on seal viimase veerandsajandi jooksul märgatavalt laienenud.
Pullid annavad endast häälekalt märku
Suurema osa aastast elavad hirvepullid ja -lehmad üsna eraldi. Sügise saabudes olukord muutub. Täiskasvanud pullid otsivad üles lehmade rühmad ning püüavad neid enda juurde koondada ja konkurentide eest kaitsta.
Üks silmatorkavamaid pulmaaja tunnuseid on pullide möirgamine. Sellel on mitu ülesannet: anda lehmadele endast märku ning näidata teistele pullidele, et ala ja kari on juba hõivatud. Hääle järgi saavad rivaalid aimu ka vastase suurusest ja jõust.
Kõige aktiivsemad on hirved hämarikus ja öötundidel. Vaikse ilmaga võib võimsa pulli möire kanduda väga kaugele ning ühes piirkonnas võib korraga kuulda mitut looma üksteisele vastamas.
Kui häälest enam ei piisa
Esialgu püütakse jõuvahekorrad sageli paika panna ilma füüsilise võitluseta. Pullid möirgavad, demonstreerivad oma suurust ja sarvi ning hindavad vastast. Kui üks loom peab teist selgelt tugevamaks, võib ta konfliktist loobuda.
Kui kumbki taganeda ei taha, võivad pullid siiski võitlusse asuda. Nad langetavad pea, panevad sarved kokku ning püüavad vastast jõuga tagasi suruda. Sellised kokkupõrked võivad olla väga jõulised ja mõnikord lõppeda vigastustega.
Heas füüsilises vormis olemine on seetõttu pulmaajal eriti tähtis. Tugev pull võib lehmade rühma juures veeta päevi, jälgides emasloomi ja tõrjudes konkurente. Selle kõrval jääb söömiseks ja puhkamiseks vähem aega ning jooksuaeg nõuab loomalt palju energiat.
Miks hirved püherdavad ja lõhnavad?
Pulmaplatsil võib märgata ka teistsuguseid jälgi. Pullid kraabivad maad, püherdavad ning kasutavad enda märgistamiseks uriini ja kehaeritisi. Nii tekib tugev iseloomulik lõhn, millel on hirvede omavahelises suhtluses oluline roll.
Inimesele võib selline käitumine tunduda kummaline, kuid hirvede jaoks on lõhn sama oluline suhtlusvahend kui hääl ja kehahoiak.
Kõige suuremad sarved ei tähenda alati võitu
Pulmaajal tõmbavad kõige rohkem tähelepanu hirvepullide sarved. Suured sarved on tõepoolest muljetavaldavad ning annavad aimu looma vanusest, arengust ja seisundist, kuid üksnes sarvede suuruse järgi ei saa otsustada, milline pull jooksuajal edukaimaks osutub.
Olulised on ka looma kehakaal, füüsiline vorm, kogemus ja võime oma positsiooni hoida. Jooksuaeg on pikk ning edu saavutamiseks ei piisa ainult efektsetest sarvedest.
Uus põlvkond saab alguse sügisel
Pulmaaja eesmärk on mõistagi järglaste saamine. Pärast paaritumist kestab hirvelehma tiinus ligikaudu kaheksa kuud ning vasikad sünnivad enamasti hiliskevadel või suve alguses. Tavaliselt sünnib üks vasikas.
Seega pannakse just sügiseste hämarate õhtute möirete ja pullide jõukatsumiste ajal alus järgmise aasta hirvepõlvkonnale.
Pulmaaeg pakub elamuse, kuid loomadele tuleb anda rahu
Hirvede jooksuaeg on põnev võimalus looduses toimuvat jälgida. Samas tasub meeles pidada, et loomade jaoks on tegemist aasta ühe olulisema ja energiakulukama perioodiga.
Pulmapaikade läheduses tuleks liikuda rahulikult, vältida loomadele lähenemist ning mitte püüda neid parema foto või video saamiseks liikuma sundida. Eriti ettevaatlik tasub olla hirvepullidega, jooksuajal on nende käitumine tavapärasest erksam ja vähem etteaimatav.
Kui septembriõhtul kostab metsast madal ja võimas möire, tasub hetkeks kuulama jääda. Metsas toimub sel ajal midagi, mida inimene näeb harva, kuid mis on hirvede eluringis kordunud sügisest sügisesse juba aastatuhandeid.
