Augusti lõpus tabas Viljandimaal Alari Palumaa rajakaamera kolme pojaga karupere toimetamised küla servas põllu veeres.
Tõenäoliselt oli karupere põllus toiduotsingul, et enne talvitusperioodi piisavalt nuumata.
Taliuinakuks valmistuvad pruunkarud aktiivse söömise ja rasvavarude kogumisega, sest taliuinaku ajal nad ei söö ega joo.
Kuna pruunkaru on kõigesööja, siis sügisene Eesti loodus pakub talle hulgaliselt võimalusi. Karu sööb hea meelega erinevaid metsamarju, nt mustikaid, pohli ja vaarikaid, aga talle maitseb ka teravili. Viljapõldudel käies tekitatakse kahju ka põllumeestele.
Õunaaedades on valminud õunad, mis kuuluvad ka karu toidusedeli juurde. Samuti söövad nad palju energiat ja rasvu sisaldavaid seemneid, nt pähkleid ja tammetõrusid. Ära ei põlata ka putukaid ja nende vastseid, nt sipelgaid.
Samuti on karu menüüs loomne toit ja seakatku surnud metssigade raiped. Loomne toit pakub karudele vajalikku valku ja rasva. Sagedased on külaskäigud ka mesilatesse.
Sügisene toiduhankimine on karudele suure tähtsusega, sest taliuinaku ajal on kehvarasv vajalik energiaallikas. Karu ainevahetus aeglustub ja pulss ning kehatemperatuur langevad. Taliuinaku ajal kaotab karu märkimisväärse osa oma kehakaalust.
Eestis lähevad pruunkarud talvituma tavaliselt hilissügisel. See aeg sõltub ilmastikutingimustest, aga ka toidu kättesaadavusest ning karu vanusest ja soost. Näiteks tiined emakarud lähevad tavaliselt taliuinakule varem ja pojad sünnivad neil taliuinaku ajal pesas olles.
Vaata videot!
