Just sellise kogemuse said Läänemaal toimunud noorte looduse- ja jahilaagris osalenud noored, kes avastasid Eesti loodust läbi praktiliste tegevuste, kohtumiste oma ala spetsialistidega ning ühiste ettevõtmiste.
Laager toimus Eesti Jahimeeste Seltsi 2026. aasta teema-aasta „Lastega loodusesse“ raames ning kandis selget eesmärk: tuua noored loodusele lähemale, õpetada neid märkama, hoidma ja mõistma meie ühist elukeskkonda. Läänemaal toimunud laager oli üles ehitatud just sellele põhimõttele. Iga tegevus kandis endas teadmisi, praktilisi oskusi ja väärtuskasvatust.
Loodus algab hoolimisest
Üheks laagri olulisemaks õpitoaks kujunes arutelu metsloomade elust ning inimese vastutusest looduses. Lastele selgitati, miks on metsloomade õige koht metsas ning miks ei tohi inimestele abivajavana tunduvat looma alati kohe kaasa võtta.
Õpituba õpetas lastele hindama olukorda ning mõistma, millal vajab loom tõepoolest abi ning kelle poole sellisel juhul pöörduda ja milline on abinumber, kuhu saab ööpäevaringselt helistada. Ei puudunud ka lõbus ning samas infoküllane “Kuldvillak”, mille juhendaja Karmel Ritson oli ette valmistanud, et õpitut kinnistada.
Jahindus ja kalandus, kui looduse hoidmise osa
Paljude jaoks tähendab jahindus üksnes küttimist, kuid laagris avanes lastele palju laiem pilt. Jahindusest räägiti kui looduse tasakaalu hoidmise ühest olulisest osast ning rõhutati jahimehe vastutust metsloomade, elupaikade ja kogu looduskeskkonna ees.
Noored nägid, et jahimehe teadmised ulatuvad loomade käitumisest ja bioloogiast kuni looduskaitse, ohutuse ja eetiliste põhimõteteni. Just selline terviklik käsitlus aitab kujundada realistlikku arusaama jahindusest ning selle rollist Eesti looduses.
Üks õige jahimees on tavaliselt ka kalamees või teinekord vastupidi. Ütleme siis nii, et üks ei saa teiseta. Nõnda oli ka laagri üks õpituba seotud kalapüügi oskuste õpetamisega. Harjutati õigeid võtteid, paraku küll kuival maal, aga küll saab seda praktikat juba päriselus ära kasutada. Reet Rebane juhendajana oma kalapüügi oskusi vaka all ei hoidnud.
Erilist elevust pakkus kohtumine jahikoertega. Aili Pärtel Beljaev demonstreeris jahikoera liikumist verejäljel. Osalejad jälgisid nende tööd ning tutvusid erinevate jahikoeratõugudega. Räägiti koerte väljaõppest, nende ülesannetest ning sellest, kui oluline partner on hästi koolitatud koer jahimehele. Lapsed nägid, et koera ja inimese koostöö põhineb usaldusel, järjepideval treeningul ning vastastikusel mõistmisel.
Jahisaagi väärindamine – austus looduse looduse ja kütitud uluki vastu
Laagri üks praktilistest tegevustest toimus Maarja Koivuoja juhendamisel, kelle käe all valmistas iga laps endale kopra- ja kitsenahast mobiilikoti. Töövõtted nõudsid nii mõnegi plaastri, aga tulemus sai igati kaunis. Noored said teadmisi nahatööst, materjalide omadustest ning sellest, kuidas jahisaaki saab täielikult ja lugupidavalt väärindada. Selline lähenemine õpetab, et loodusest võetud ande tuleb kasutada säästlikult ning austusega.
Lisaks valmisid loomaluudest omanäolised ehted, mis näitasid, kuidas looduslikud materjalid võivad saada uue elu loomingulise käsitöö kaudu. Maria Põhako käsitöö õpitoa uksed oli lahti terve laagri vältel ja seal sai laps rahulikult ka vabal ajal meisterdada.
Praktilised oskused kogu eluks
Oluline osa laagrist oli esmaabiõpe. Noored õppisid, kuidas reageerida õnnetusjuhtumi korral, kutsuda abi ning anda kannatanule esmast abi. Need teadmised võivad tulevikus päästa inimelusid ning annavad lastele kindlustunde keerulistes olukordades tegutsemiseks. Iga laps läbis praktilise õppe ja töötoa lõpus ka seda tõendava tunnistuse. Tänusõnad juhendajale Triinu Leppikule, kes palava päikese all terve päeva seda ülivajalikku koolitust läbi viis.
Lasketiirus ning vibulaskmise harjutustes keskenduti eelkõige ohutusele. Osalejad õppisid relvade ja vibude turvalist käsitsemist, keskendumist ning vastutust. Täpsus ei olnud eesmärk omaette – tähtsam oli mõista, et igasugune relva kasutamine eeldab teadmisi, distsipliini ja hoolikat suhtumist. Toimus ka omavaheline väike punktivõistlus, kus selgitati parimad laskurid. Laskepäeva juhendamise olid võtnud enda kanda Läänemaa Jahindusklubi instruktorid.
Eesti metsaelanikud said tuttavamaks
Loomade tundmise õpitoas õpiti tundma Eesti metsades elavaid liike, nende eluviise ning rolli looduse tasakaalu hoidmisel. Teadmised loomade käitumisest, jälgedest ja elupaikadest aitavad noortel edaspidi palju rohkem loodust lugeda.
Looduse tundmine kasvatab ka hoolivust. Seda, mida inimene mõistab, oskab ta ka paremini hoida. Laagris valmistas iga laps ka lindude jaoks pesakasti, et see järgmisel kevadel sobivasse kohta üles panna.
See töö andis lastele võimaluse teha midagi käegakatsutavat looduse heaks. Kui kevadel pesakasti asukad sisse kolivad, muutub laagris õpitu osaks igapäevasest elust ning side loodusega tugevneb veelgi.
Retk Vormsi
Laagri programm viis noored ka Vormsile, kus osalejatel olid vastas Ants ja Mikk Varblane Vormsi Jahiseltsist. Retk tutvustas Läänemaa omanäolist loodust, kultuuripärandit ja saare erilist elukeskkonda. Retkejuhtide huvitavad lood panid kuulama ja mõtisklema.
Paraku mängis ilm oma rolli ja vahepeal tuli korralik vihm kaela, mis veidi ka päevaplaani rikkus, kuid võib-olla on siin just põhjust ka rõõmustada, sest see annab võimaluse tulla tagasi ja vaadata kohti, mis külastamata jäid. Vormsi külastamine näitas, kui mitmekesine võib olla Eesti loodus ning kuidas inimesed on sajandite jooksul õppinud sellega kooskõlas elama. Sellised kogemused avardavad noorte maailmapilti ning aitavad väärtustada oma kodumaad.
Laialdane teadmistepagas
Kolme päeva jooksul omandatud teadmised ulatusid looduskaitsest ja jahikultuurist kalapüügi, käsitöö, loomade tundmise, esmaabi ning praktiliste tööoskusteni. Laagri suurim väärtus seisnes selles, et lapsed õppisid loodust kogema kõigi meeltega. Nad tegid ise, katsetasid, küsisid, arutlesid ning avastasid. Selline õppimine jätab palju sügavama jälje kui pelgalt teooria.
Üha enam räägitakse Eestis vajadusest suurendada noorte loodusteadlikkust ning kujundada keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Läänemaa noorte loodus- ja jahilaager näitas veenvalt, et selle saavutamiseks ei ole vaja keerulisi lahendusi, piisab hästi ette valmistatud programmist, pühendunud juhendajatest ning võimalusest veeta aega looduses.
Eesti Jahimeeste Seltsi tänavune juhtmõte „Lastega loodusesse“ ei ole lihtsalt kampaanialause. See on üleskutse kasvatada põlvkonda, kes tunneb loodust, mõistab selle toimimist ja oskab seda hoida.
Kui laagri lõpus küsiti lastelt, mis neile kõige enam meelde jäi, ei osatud sageli valida vaid ühte tegevust. Mõnele jäi eredalt meelde esimene lask lasketiirus, teisele kohtumine jahikoertega, kolmandale Vormsi retk või oma kätega valmistatud mobiilikott ja pesakast. Kuid kõiki vastuseid ühendas üks mõte, et loodus on põnev, mitmekesine ja väärt hoidmist ning laagri läbimist tõendab tunnistus.
Loodus-ja jahilaagris olid kohapeal toimetamas MTÜ Eesti Jahinaised Taire Ruuder, Maria Põhako, Juulia Jürgens-Männa, Pille Rosin ja Livia Roomets ning vabatahtlik Anzela Terasmaa, Läänemaa Jahindusklubi meeskond, EJS-i esindaja ja töötubade juhendaja Peeter Hussar.
Soovime tänada ka üritusele kaasa aidanud ettevõtjaid, kes aitasid lauda katta: Linnamäe Lihatööstus, Rannarootsi, Veski Mati, Rõngu Mahl, Lääne-Harju lasterikkad, Kadarbiku talu.
Kohtumiseni järgmisel aastal!
Livia Roomets
