Kaks kuud pärast Alpidesse ümberasustamist kütiti kariloomade kaitseks tehtud lasuga Normandiast püütud emahunt. Juhtum on teravdanud Prantsusmaa põllumajandussektori kriitikat riigi hundipoliitika suhtes.
Seine-Maritime’i departemangus püütud ja seejärel GPS-kaelusega Alpidesse lahti lastud noorest emasest hundist on saanud Prantsusmaa hundimajanduse üle käiva vaidluse sümbol. Kaks kuud hiljem sai tema teekond järsu lõpu.
Pärast lambakarja ründamist lasti hunt lubatud kaitselasu käigus maha. Prantsusmaa elurikkuse amet (Office français de la biodiversité, OFB) kinnitas, et tegemist oli sama, Normandias püütud hundiga. Loomakasvatajad nõuavad nüüd juhtumi asjaolude täielikku avalikustamist.
Noore emahundi lugu omandas kiiresti üleriigilise mõõtme
- mail leiti loom Seine-Maritime’i departemangus Saint-Pierre-des-Jonquières’i lähedal elusana rebasepüünisest. Emasloom oli kurnatud, kuid vigastusteta ning tema eest hakkasid hoolitsema päästjad, veterinaarid ja OFB töötajad. Loomakaitseorganisatsioonid nõudsid hundi viivitamatut loodusesse vabastamist. Põllumajandustootjad olid aga vastu, sest piirkonna karjakasvatusettevõtteid oli tabanud mitu hundirünnakut.
Pärast mitmepäevast kaalumist otsustas riik viia hundi Alpidesse. Enne vabastamist paigaldas OFB loomale GPS-kaeluse, et jälgida tema liikumist ja uurida huntide levikut.
Otsus tekitas kohe pahameelt Hautes-Alpes’i noortalunike organisatsioonis Jeunes Agriculteurs ja põllumajandustootjate liidus FDSEA. Organisatsioonid kritiseerisid täiendava kiskja toomist piirkonda, kus hundirünnakud on juba niigi tõsine probleem.
„Alpid ei ole huntide varjupaik ega katsepolügoon,“ teatasid nad toona OFB hoone ees.
GPS-jälgimine võimaldas teadlastel noore emahundi teekonna taastada. OFB andmetel läbis loom pärast vabastamist umbes 500 kilomeetrit, enne kui jõudis Ubaye piirkonda.
„Emahunt läbis kahe kuuga üle 500 kilomeetri, liikudes neljas departemangus – Drôme’is, Isère’is, Hautes-Alpes’is ja Alpes-de-Haute-Provence’is – ning jäi lõpuks paiksemaks Serre-Ponçoni järvest lõuna pool,“ teatas OFB.
Uuringute järgi toitus loom peamiselt looduslikest saakloomadest. Tema teekond lõppes aga 17. juulil.
Sel päeval sekkus Alpes-de-Haute-Provence’i departemangus La Bréole’i omavalitsuses volitatud jahindusametnik, kellel oli pärast lambakarja ründamist luba teha hundi suhtes kaitselask. Mõni tund varem oli rünnakus väidetavalt hukkunud viis lammast.
Pärast hundi tabamist märgati, et loomal oli GPS-kaelus. Kohe tekkis küsimus, kas tegemist võib olla Normandias püütud ja hiljem Alpidesse viidud hundiga.
Mõni päev hiljem kinnitas OFB Prantsuse väljaandele La Provence, et maha lastud loom oli tõepoolest sama emahunt.
Kaelus ei andnud hundile mingit erilist kaitset. GPS-kaeluse olemasolu tekitas paljudes küsimusi. OFB rõhutas aga, et kaelusel oli üksnes teaduslik eesmärk. Selle abil sooviti jälgida looma liikumist ning saada rohkem teadmisi huntide levimise kohta Prantsusmaal.
OFB selgitas samuti, et GPS-andmeid ei kasutata kaitselaskude vältimiseks. Kui kariloomade kaitseks on hundi laskmine lubatud, kehtivad samad reeglid sõltumata sellest, kas loom kannab GPS-kaelust või mitte.
Loomakasvatajad kritiseerivad otsust, mida nad pidasid algusest peale arusaamatuks
Juhtumi lõpptulemus ei ole põllumajandustootjate pahameelt vähendanud. Vastupidi – see on toonud uuesti esile juba mais esitatud kriitika. Hautes-Alpes’i noortalunike organisatsioon Jeunes Agriculteurs teatas, et nende varasemad kartused osutusid põhjendatuks. „Kas meil oli tõesti vaja Normandia emahunti, et meie karju hävitada?“ küsis organisatsioon oma avalduses.
Organisatsiooni väitel olid riigiasutused neile kinnitanud, et looma ei vabastata nende departemangude läheduses. Nüüd nõuavad põllumajandustootjad GPS-kaeluse andmete avaldamist, et saada teada hundi täpne liikumisteekond ja selgitada välja, kas mõne piirkonnas toimunud rünnaku saab omistada sellele loomale.
Noortalunikud meenutavad ka, et esitasid 8. juunil hundi vabastamise otsuse kohta kaebuse ning ootavad prokuratuurilt endiselt vastuseid.
Sarnasel seisukohal on põllumajandustootjate organisatsioon Coordination Rurale 05. Avalduses pealkirjaga „Kõik see siis selleks…“ nõuab organisatsioon juhtumi täielikku läbipaistvust.
Muu hulgas soovitakse teada, kui palju hunte kannab praegu Prantsusmaal GPS-kaelust, kui palju kogu operatsioon maksumaksjale maksma läks ning miks otsustas riik vabastada veel ühe kiskja piirkonda, kus hundirünnakuid toimub juba niigi palju.
Coordination Rurale’i sõnul puutuvad loomakasvatajad iga päev kokku kariloomade kaotuse, psühholoogilise surve ja üha suuremate piirangutega. Eelkõige ootavad nad otsuseid, mis aitaksid nende karju paremini kaitsta.
Mitmed küsimused on endiselt vastuseta
Maha lastud hundi isikus enam kahtlust ei ole, kuid mitu küsimust on endiselt vastuseta.
OFB ei ole avaldanud GPS-kaelusega salvestatud hundi täpset liikumisteekonda. Põllumajandusorganisatsioonid soovivad teada, kus loom pärast vabastamist liikus ning kas talle saab omistada mõne piirkonnas aset leidnud kariloomade rünnaku.
Samuti ei ole avalikustatud hundi püüdmise, transpordi, GPS-seadmega varustamise ja teadusliku jälgimise kogumaksumust.
Vaid kaks kuud pärast Prantsusmaa maapiirkondades teravaid erimeelsusi tekitanud otsust on selle emahundi saatus taas tõstatanud küsimuse huntide majandamisest Prantsusmaal.
Loomakasvatajate hinnangul näitab juhtum eelkõige seda, kui keeruline on ühendada kiskja teaduslikku jälgimist tegelikkusega piirkondades, kus kariloomadele langeva surve ja rünnakutega tuleb pidevalt toime tulla.
Allikas: Le Chasseur Français, Isabelle Leca, 21.07.2026
EJS
