20. juulil andis Keskkonnaamet kaks selle aasta esimest eriluba kahe karu küttimiseks. Load anti piirkondades, kus vaatamata tõrjeaedadele, peletusvahenditena kasutusel olnud vilkuvatele tuledele ning inimeste ja eluhoonete vahetule lähedusele on karud käinud korduvalt mesitarusid lõhkumas.
Load anti Põlva ja Tartu jahimeestele karu küttimiseks Saverna, Kõlleste ja Haaslava jahipiirkondade kokkupuutepiirkonnas, kus korduvad karukahjustused on aset leidnud mitmes lähestikku paiknevas külas.
Kliimaministeerium muutis aprillis jahieeskirja nii, et karu tohib edaspidi küttida vaid Keskkonnaameti eriloal. Loapõhine lähenemine võimaldab lahendada püsivaid kiskjakonflikte paindlikumalt, suunates küttimise kahjustuste piirkondadesse ja bioloogiliselt sobivaimasse aega. Kindla algus- ja lõpukuupäevaga karujahi hooaega enam ei ole. Eriloa võib Keskkonnaamet anda aastaringselt tingimustel, et andmise otsus on eelnevalt põhjalikult kaalutud. Eriloa karu küttimiseks saab anda üksnes korduvate karukahjustuste vältimiseks ja ohusituatsioonide ennetamiseks.
Karu või mõne muu suurkiskja nägemisest inimasulas on võimalik teada anda Riigiinfo telefonile 1247. Sealt saab esmast nõu ja vajadusel edastatakse teade Keskkonnaametile.
