Soomes Põhja-Karjalas Tohmajärvis ründavad karud üha sagedamini mesilaspesasid. Nüüd uurib teadlane, kui hästi elektriaiad kahju ära hoiavad.
Põhja-Karjalas on mesinikud pidanud harjuma karudega, kes on üha innukamad mee järele. Meemaiad karud võivad kaevuda elektriaedade alla või isegi puud aedade otsas maha murda.
Harri Tervonen on mesilaste eest hoolitsenud alates 1970. aastatest. Tema sõnul on karud alati otsinud mett, kuid nüüd on kahju eriti suur, sest ta on sel aastal kaotanud juba umbes 30 taru, vahenb Yle.fi.
Jahipidamise keelamine on taludes tuntav
Tohmajärvi piirkonna mesinikud Tervonen ja Veijo Mantsinen tunnevad, et karude arv on viimastel aastatel kasvanud. Nende tähelepanekuid toetab fakt, et karusid pole alates 2023. aastast väljaspool põhjapõdrakarjatusala kütitud. Eksperdid on öelnud, et jahipiirangud on suurendanud kohtumiste arvu karude ja inimeste vahel.
Karujaht on peatatud seoses erilubade vaidlustamise tõttu kohtus. Soome põllumajandus- ja metsandusministeerium valmistab praegu ette määrust, mis võimaldaks küttimismahtu kehtestada väljaspool põhjapõdrakarjatusala.
Ministeerium teeb ettepaneku, et tulevikus ei ole karujahiks vaja erilubasid ja see teeb Soome jahimeeste liidule head meelt.
Soome mesinike ühing toetab ministeeriumi kavatsusi. Ühingu sõnul on kahjude arv märkimisväärselt kasvanud ning jahipidamine on ainus viis tagada mesinduse elujõulisuse kogu Soomes.
Koos teadlasega testib Harri Tervonen erinevate elektriaedade funktsionaalsust. Mesinikud Tervonen ja Mantsinen rõhutavad, et neil pole põhimõtteliselt karude vastu midagi. Kuid kahjude suurus tuleb ühel või teisel moel kontrolli alla saada.
„Ma oleksin valmis toetama jahipidamist populatsiooni haldamise põhimõttel, nüüd kui karusid pole aastaid kütitud,” ütleb Mantsinen.
Elektriaedade funktsionaalsust uuritakse
Lisaks jahile loodavad Tervonen ja Mantsinen, et uurimistöö aitab sellele probleemile lahendusi leida. Helsingi Ülikooli doktorant Kasper Mickos uurib erinevate elektriaedade funktsionaalsust Tervoneni ja Mantsiseni farmides.
Mickos töötab oma doktoritöö kallal, mis käsitleb karude ja inimeste kooseksisteerimist. Muuhulgas uurib ta, kui palju karusid külastab mesilaid ja kui tihti elektriaed takistab kahjustuste tekkimist.
Teadlase sõnul on elektriaed põhimõtteliselt hea viis karukahjustuste vältimiseks mesilates. „Kui karu pole varem mett maitsnud ja saab elektrilöögi, siis ta ilmselt mäletab, et siia tulemine pole seda väärt. Kui karu mõistab, kui suur auhind teisel pool aeda ootab, muutub olukord keerulisemaks,“ tõdes ta.
Mickos nentis, et karud oskavad aedade alt kaevata, üle nende ennast upitada ja isegi ülehüppeid sooritada.
„Karud püüavad tihti aias olevaid väikseid puid maha murda, põhjustades elektri kandumise maasse,“ ütles ta.
Teadlane uurib erinevat tüüpi aedade funktsionaalsust. Kui leitakse sobiv lahendus, võib see säästa palju raha. „Eelmisel aastal oli karukahjude suurus Soomes 250 000 eurot,” kommenteeris Mickos.
Tõlgitud Yle.fi kodulehelt
