Saksamaal Wittenbergi maakonnas on loomapidajad juba üle aasta elanud hirmus. Hundikari on seal enam kui 50 korral ületanud karjaaedu ja rünnanud kariloomi. Üks hunt on küll maha lastud, kuid probleem pole siiani kadunud.
Lambakasvataja Thomas Gutzmer kardab iga päev halvimat, kui läheb oma lambaid vaatama. Pretzschi põllumajandusühistu juhatuse esimees on registreerinud juba kuus rünnakut oma loomadele, seda hoolimata hundikindlatest karjaaedadest ja karjakaitsekoertest. Kõige sagedamini on rünnakute põhjustajana tuvastatud hunt märgisega GW4012m piirkondade Bad Schmiedebergi ja Kembergi ümbruses, vahendab Saksa väljaanne mdr.de.
Hunt õppis aedu ületama
„Meie andmetel on tegemist Lausitzi piirkonnast pärit isase hundiga,“ räägib Gutzmer. „Seal paigaldati Aafrika seakatku tõttu aiad, et metssead kindlas piirkonnas hoida.“
Just nendel elektrita aedadel õppis hunt üle hüppama, enne kui ta Wittenbergi maakonda edasi liikus. Seal kasutas kiskja omandatud oskust, et tungida korduvalt lammaste ja veiste aedikutesse.
Kaebus küttimisloa vastu
Pretzschi põllumajandusühistu kahjud on olnud teistega võrreldes siiski väiksemad, kuigi ühes rünnakus sai vigastada isegi karjakaitsekoer. Ühel Kembergi lähedal tegutseval loomapidajal läks aga märksa halvemini, kuna alates 2025. aasta aprillist on ta kaotanud üle 120 lamba.
Kui olukord sügisel tõsiselt halvenes ning hundiekspertiisikeskus kinnitas korduvalt, et loomapidajad olid rakendanud kõik nõutud ja isegi täiendavad kaitsemeetmed, väljastas Wittenbergi maakond hundi küttimisloa.
Kas kütiti vale hunt?
Maakonna loal lasti vahepeal üks hunt maha, kuid tegemist ei olnud isendiga, kes on märgisega GW4012m. Jahimehe vastu esitati kohe kuriteoteade. Selle tulemusena ei ole ükski jahimees enam valmis samas piiratud piirkonnas uut hunti küttima.
„Jahimehed mõistavad probleemi,“ ütleb lambakasvataja. „Nad näevad, mida hunt meie karjadega teeb. Aga menetlus on nii keeruline, et jahiasutused on sellest meeleheitel ja jahimehed peavad arvestama kohtuvaidlustega. Seetõttu nad ütlevadki, et ei lase,“ selgitas Gutzmer.
Raske kindlat isendit tuvastada
Liidumaa jahimeeste liidu president Carsten Scholz ei näe eksimusi ei maakonna ega jahimehe tegevuses.
„Mul on hea meel, et lõpuks tegutsetakse, mitte ainult ei räägita,“ ütles Scholz. „Raskusi oli siiski oodata.“
Tema hinnangul lõpetatakse kõik menetlused, sest kogu tegevus toimus kehtivate nõuete järgi.
Thomas Gutzmer kaitseb oma loomi 1,20 meetri kõrguste elektrikarjustega ning kasutab karjakaitsekoeri. Seadus nõuab vaid 90 sentimeetri kõrguseid aedu.
Küttimisluba kehtis tegelikult piirkonna kohta, kus rünnakuid on kõige rohkem esinenud, mitte ühe konkreetse hundi suhtes, keda jahimeestel oleks niikuinii raske kindlalt tuvastada.
Noor hunt samast karjast
Maha lasti noor hunt, kes kuulus märgisega GW4012m karja. Gutzmeri sõnul on tõendatud, et ka see loom käis kariloomi murdmas.
Liidu presidendi arvates on lahendus vaid üks: hundid peavad õppima, et aedikutesse tungimine on neile ohtlik.
„Tuleb eemaldada veel hunte. Kui kari sellest ei õpi, tuleb vajadusel eemaldada kogu kari,“ leidis Scholz.
Jahiseadus muutus, vaidlused jätkuvad
Thomas Gutzmer jagab seda seisukohta. „Pole kasu seaduste muutmisest, kui samal ajal lubatakse nende vastu edasi tegutseda.“
Ta viitas siinkohal Saksa jahiseaduse muudatusele, mille kohaselt kuuluvad hundid alates kevadest jahiseaduse alla. See muudab probleemsete isendite eemaldamise lihtsamaks.
Noore hundi mahalaskmise ning uute piiratud küttimislubade vastu on aga vabalt elavate huntide sõprade ühing esitanud kaebuse. Organisatsiooni hinnangul on hundid looduse lahutamatu osa ning olulised ökoloogilise tasakaalu säilitamisel.
Allikas: mdr.de
