Sigade Aafrika katk levib endiselt aktiivselt nii Eestis kui välismaal. EJS küsis SAK-i nakatumise, proovide võtmise ja tulemuste kohta lähemalt LABRISelt.
Kas samalt loomalt võetud proovide tulemused võivad erineda?
Teatavatel juhtudel on see võimalik, sest nakatunud looma veres, kehanõredes ja erinevates organites ei leidu haigustekitajat ühesuguses koguses. Seepärast ei pruugi sama looma erinevad proovid näidata täpselt sama tulemust.
Selline erinevus võib ilmneda juhtudel kui viiruse kogus organismis on väike. Viiruse kogus nakatunud looma organismis sõltub haiguse staadiumist. Vahetult pärast nakatumist on viiruse kogus oluliselt väiksem kui kliiniliselt haige või surnud looma organismis.
Kas haigustunnusteta loom võib olla SAK-ile positiivne?
Jah, võib küll. Kui SAK-i põhjustab kõrge virulentsusega viirus, siis avalduvad haiguse kliinilised tunnused enamasti 3-5 päeva pärast nakatumist. Viirust on võimalik leida loomalt juba varem. SAK-i põhjustav viirus võib olla ka madalama virulentususega (vähem surmav), sellisel juhul on kliiniliste tunnuste ilmnemisele eelnev periood oluliselt pikem.
Metssigade puhul on kliiniliste tunnust nägemine keerulisem kui kodusigade puhul ja need võivad lihtsasti märkamata jääda.
Kas samas karjas võib olla osa loomi nakatunud (SAK-ile positiivsed) ja osa mitte?
Jah, võib küll. Kõik loomad samas karjas ei nakatu samaaegselt, seda eriti juhtudel kui viiruse kogus, millega loom kokku puutub ja mis nakkuse põhjustab, on väike. Looduses me enamasti ei tea, kust nakkus pärineb – kas haigest loomast, metsa jäänud korjusest, viirusega saastatud keskkonnast, metsa visatud toidujäätmetest või on see levinud tehnika (autode, traktorite) vahendusel. Kui lähikonnas ei ole SAK viiruse esinemist metssigadel tuvastatud, siis on tõenäoline, et nakkus on jõudnud piirkonda inimese teadmatuse või hoolimatu tegevuse tõttu.
Kas proovi võtmine, säilitamine ja proovi kvaliteet mõjutavad analüüsitulemust?
Usaldusväärse tulemuse saamiseks peab olema tagatud proovi kvaliteet, sh selle õige võtmine, piisav kogus ja nõuetekohane säilitamine kuni laborisse jõudmiseni.
Proovi säilitamisel võivad selle omadused muutuda. Kui proovi ei säilitata ega transpordita laborisse nõuetekohase temperatuuri juures või on see saastunud, siis algab kiirelt kudede lagunemise protsess, mis mõjutab ka proovis sisalduvaid mikroorganisme ja nende geneetilist materjali. See tähendab, et nii viirus kui selle DNA võivad laguneda ning see võib omakorda mõjutada analüüsitulemust.
Järgi proovivõtujuhiseid ja pea meeles:
- võta piisav kogus õiget proovimaterjali, näiteks veri, neer, põrn, toruluu;
- võta proov puhtalt ja jälgi, et see ei saastuks mao- ja soolte sisu või mullaga;
- jälgi, et proov ei puutuks kokku desovahendite vms;
- paki proov lekkekindlalt puhtasse kilekotti ja märgista;
- täida kaaskirjal kõik nõutud väljad;
- säilita proovi +4 kuni + 6°C juures;
- vii proov lähimasse PTA esindusse või otse LABRIS Tartu laborisse.
Millisel juhul saab proovi nimetada kordusprooviks ja millisel juhul mitte? Kuidas käituda jahimehe poolt proovide ja kordusproovide võtmisel õigesti?
Kordusproovi võtmisel peab olema tagatud proovi jälgitavus ning kvaliteet. See tähendab muuhulgas seda, et proovimaterjal peab pärinema samalt loomalt, eelistatult samast (organ)materjalist ning selle säilitamise tingimused peavad olema identsed algse prooviga. Kui neid tingimusi ei suudeta täita ning tõendada, siis ei käsitleta proove kordusproovidena. See omakorda muudab kordusproovide võtmise otstarbekuse metssigade puhul küsitavaks, sest eelpool kirjeldatud tingimused ei ole suure tõenäosusega täidetavad.
Proovide võtmisel, pakkimisel ja saatmisel tuleb järgida proovivõtujuhendit. Kui proov ja proovi võtmine vastavad nõuetele, siis üldjuhul ei ole samalt loomalt uue proovi võtmine vajalik ega ka põhjendatud.
Kui proovi saatjal tekkib analüüsitulemuse kohta küsimusi, siis tuleb selgituste saamiseks pöörduda kas LABRIS Tartu labori või PTA poole. Kui kordusproov on võetud eelpool kirjeldatud nõudeid järgides, siis on võimalik tellida kordusanalüüs algse tulemuse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks. Sellise uuringu tellib PTA.
Koostanud: Imbi Nurmoja
Koostatud: 27.11.2025
