Volikogu koosolekul Raplas arutati jahindusteemade üle

Volikogu koosolekul Raplas arutati jahindusteemade üle

760
Koosolek avati jahisarve helidega. Fotod: EJS

8. juunil kogunesid EJS-i volinikud Rapla kultuurikeskusesse, et maha pidada koosolek, kus arutati ja anti infot kaheksa sisulise teema kohta.

Jahisarved kutsusid osalejaid viisidega „Tulge kokku“ ja koosoleku avas EJS-i president Margus Puust. Tervitussõnades andis Puust möödunud aastale positiivse hinnangu. Presidendi sõnul tõi eelmine aasta eesti jahindusse nii õnnestumisi kui kurbi sündmusi. Edulooks võib julgelt pidada valdava enamuse meie jahiseltside kasutusõiguse lubade pikendamist.

Õnnestumised ja õppetunnid

„Õnnestumiseks võib pidada ka paljude tublide jahimeeste ja nende liitlaste ettevalmistavat tööd helisummuti ja öösihiku seadusemuudatuste ettevalmistamisel. Tänu eelmise aasta tugevale tööle said need kavandatud muudatused selle aasta algusel seadusejõu,“ ütles Puust.

„Võib ju mõelda ka nii, et nüüd oleks justkui kümme aastat hooletu ja võib ennast rahulikult tunda ja jahindusele keskenduda. Mulle tundub, et päris nii see ei ole ja näen tõsiseid raskusi selles, et jahindus oleks ka tulevikus laialt kättesaadav. Oleme aastaid arendanud kogukondlikku jahindust ja see on üks meie seltsi olulisemaid väärtusi. Näen aga lähitulevikus riske ja erinevate huvigruppide soove jahiseadust avada. See võib mõjutada ka meie jahipiirkondade järjepidevust,“ lisas Puust.

Puust rõhutas, et külastades erinevaid riike ja tutvudes jahinduse korraldusega mujal on ikka ja jälle kerkinud küsimus, kas suudame jahindust hoida ühiskonnas nii atraktiivsena kui seni. Rohkem kui kunagi varem on täna oluline koostöö jahimeeste ja maaomanike vahel. Jagame ühiseid väärtusi ja me ei tohiks lubada seda, et jahimehed, metsamehed ja põllumehed tegutseks kuidagi erialdi ja kahjustaks üksteise huvisid.

Kasutusõiguse lubade pikendamise protsess tõi esile ka erinevad huvid ja püüdlused, mis mõningatel juhtudel päädisid konfliktidega nii isiklikel kui huvigruppide tasandil. Kohati seadsid need erimeelsused ohtu ka pikendamise protsessi ja kindlasti ei teeninud nad jahinduse huve.

Protseduurilised toimingud

Edasi tulid tervitussõnad Tiit Tammsaarelt, kohalikult jahimehelt ja Raplamaa esindajalt EJS-i juhatuses. Tammsaar tervitas kohaletulnuid ja rääkis pisut kohast ja tegi pilgu ajalukku.

Seejärel  teatas koosoleku juhataja Margus Puust, et registreerimislehtede alusel osaleb üle poole volikogu liikmetest, seega on koosolek hääleõiguslik.

Valiti häälte lugejad ja mandaatkomisjon koosseisus Mati Kivistik, Tõnu Peterson ja Mati Kepp. Seejärel asus mandaatkomisjon tööle. Koosoleku protokollijaks valiti Lea Truska ja koosoleku juhatajaks asepresident Toomas Kõuhkna.

Koosoleku juhataja tutvustas ajakava ja vajalikke toiminguid enne koosolekut. Kõik on tehtud vastavuses seadusele ja põhikirjale.

Seejärel andis koosoleku juhataja sõna mandaatkomisjoni esimehele Tõnu Petersonile, kes kannab ette mandaatkomisjoni otsuse: 209 volinikust on kohal 155 kehtivat mandaati omavat volinikku. Kehtetuid mandaate ei esitatud. Seega on koosolek otsustusvõimeline.

Autasustati jahimehi ning tehti ülevaade möödunust

Seejärel andis president üle EJS tunnustusavaldused. Tunnustusavalduste saajad ja nende teened luges ette Triin Rostfeldt.

EJS teenetemärgi Kobras said: Andrus Aljas, Karmo Viilup, Sander Tammepärg, Kauri Viilup, Erki Lõhmuste; Kalev Leemet, Väino Noor, Kunnar Kuusmik, Jaan Meriste, Pavel Veikolainen, Tiit Seer, Aadi Tükksammel, Aksel Kasela, Avo Müür, Arvi Paaver, Heete Ausmeel, Jaan Kraav, August Liima, Teet Lood, Jaak Lohu, Kalle Tull, Heinar Eerik, Jaak Raudla, Tiit Kõnd, Raul Kandla, Ago Koogas, Villu Reinsalu, Martin Sibul, Argo Hein, Gunnar Saare, Elmo Metsamaale, Meelis Pärn, Ülo Tafenau, Enn Reimann, Rainis Kukispuu, Mait Janson, Hillar Loot, Arni Luha, Hillar Tõlgo, Lauri Saks, Nikolai Kisseljov, Peeter Tosmin, Margo Kõivistik, Romek Rantsus, Rein Männiste, Anti Perkson, Kalle Kisnad.

EJS-i teenetemärgi Ilves said: Rein Kirs, Taivo Liiv, Leo Tõnson, Toivo Tõnson, Jaan Villak, Olev Peetris, Aare Ader, Kalev Kuusk, Uno Rooden, Aimar Rakko

EJS vapimärk Metsis annatati Mati Kivistikule, Lea Truskale, Tõnis Kortsule.

EJS president Margus Puusti tegi ülevaate juhatuse tööst aastal 2022. Vaata tegevusaruannet siit.

Järgnevalt esitas tegevjuht Tõnis Korts EJS-i 2022. majandusaasta aruande volinikele kinnitamiseks ja juhatuse ettepaneku 2023. a audiitori määramiseks. Samuti luges tegevjuht ette sõltumatu vandeaudiitori ülevaate aruandest. Volinikud esitasid küsimusi ja tegevjuht vastas. Küsimusi aastaaruande kohta oli võimalik esitada ka enne koosolekut ja vastused neile küsimustele olid samuti kättesaadavad teiste volikogu materjalide hulgas. Koosolek kinnitas ühehäälselt EJS 2022. a majandusaasta aruande ning määras 2023. aastat auditeerima Aare Olanderi ja OÜ Gabler Auditi.

Edasi esitas tegevjuht volinikele 2023. aasta eelarve, mis oli juhatuse poolt esitatud. Pärast esitlust olid küsimused-vastused ja koosoleku juhataja tegi ettepaneku kinnitada EJS 2023. aasta eelarve, mille volikogu kinnitas.

Uue juhatuse liikme valimine

Kuna ajakava lubas, siis toimus enne lõunapausi ka EJS-i uue juhatuse liikme valimine. Koosoleku juhataja andis sõna presidendile Margus Puustile, kes tutvustab uut juhatuse liikmekandidaati RMK esindajat, Mikk Marranit. Ta andis edasi Mikk Marrani vabandused, et tal ei ole võimalik osaleda, sest viibib riigist väljas. Küll aga oli kandidaat ette valmistanud videotervituse ja tutvustuse, mis ekraanil esitati.

Koosoleku juhataja ütles, et vastavalt korrale on büroo on eelnevalt võtnud kandidaadilt kirjaliku nõusoleku osalemiseks ja pani ettepaneku hääletamisele. Volinikud kinnitasid ühehäälselt. Infoks volinikele, ütles president, et ka Aigar Kallas jätkab kuni volituste lõppemiseni järgmise aastal juhatuse liikmena.

Seejärel suundusid volinikud lõunale, mida pakkus Rapla kultuurikeskuses asuv kohvik Hollivuud. Täname maitsva lõuna eest ja kohvikõrvase eest!

EJS-i struktuuri ülevaade

Järgnevalt kandis Margus Puust ette EJS-i struktuuri töögrupi tööd tutvustava ettekande. Margus Puusti sõnul viib juhatus ellu volinike poolt vastu võetud arengusuundi, sh:

  • toetatakse ja arendatakse maakondlikke keskusi, tehakse vastastikku kasulikku koostööd ja abistatakse üksteist, kindlustatakse vajalike haldusteenuste osutamine kohtadel.
  • EJS-i ja maakondlike organisatsioonide rollijaotuste täpsustamine ja omavahelise halduskoormuse täpsem jagamine.
  • maakondlike keskuste koostöö suurendamine kohalike omavalitsuste, volikogude ja muude huvigruppide tasandil.

Edasi kandis Puust ette ja tutvustas lähemalt juhatuse struktuuri töögrupi kuut teesi. Tutvu ettekandega siin.

Muud küsimused

Muud küsimuste ja informatsiooni vahetamise päevakorrapunktis tegi ettekande ja andis kokkutuleku korraldamise kohta infot peakorraldaja juhatuse liige Marko Vinni. Tema ettekandega saab tutvuda siin.

Samuti andis infot idee kohta muuta EJS-i põhikirja juhatuse liige Jaak Volmer. Vaata tema ettekannet siit.

Koosoleku lõpetas president Margus Puust kokkuvõtva sõnavõtuga, kus avaldas lootust, et EJS püsib tugeva organisatsioonina edasi ja samas muutub vastavalt ajale.