Foto: EJS

3. juulil toimus Tartu jahindusklubis Keskkonnaagentuuri ja Eesti Jahimeeste Seltsi vaheline ümarlaud, kus arutati ulukiseirega seotud küsimusi.

Sissejuhatuse ümarlaua avamisel tegi EJS-i põdrakomisjoni esimees Priit Vahtramäe. Vahtramäe selgitas, et enne ulukiseirearuande avaldamist on traditsioon, et saame Keskkonnaagentuuriga kokku ja anname omapoolse sisendi ja saame seirearuandest ülevaate.

Koosolekul osalesid EJS-ist Jaanus Põldmaa, Priit Vahtramäe, Jaak Volmer, Tõnu Peterson, Marko Vinni, Rein Rosenberg ja Teamsi vahendusel Andres Onemar ja Tõnis Korts. Keskkonnaagentuurist osales Rauno Veeroja.

Ülevaade ulukiseire aruandest

Rauno Veeroja Keskkonnaagentuurist tegi ülevaate ulukiseire aruandest.

Põder (Alces alces)

Seire andmetes ei ole võrreldes eelmise aastaga suurt muutust. Jäljeloendus näitab, et viimased neli aastat on olnud ühel tasemel, kuigi graafiliselt on väike tõus. Samas talv oli keeruline värske sadava lume tõttu ja jäljeloendust oli keeruline läbi viia.

Arvestades pabulaloendust ja jäljeloendust on põdra populatsiooni arvukuse seisnud läbi aastate pabulaindeksi järgi stabiilne ja kerges languses. Pabulaloenduse tulemusena on põdra arvukus 4,9 isendit/1000 ha. Loendus näitab, et saartel on pabulaindeks päris jõudsalt tõusnud ja mandri-Eestis langenud. Keskmine jäljeindeks mandril on tõusnud, aga Saaremaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal langenud.

Jahimeeste hinnangud arvukusele on samuti jäänud eelmiste aastatega võrreldes samaks, välja arvatud Lõuna-regioon (Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa), kus jahimeeste hinnangul on põdra arvukus langenud.

Seire ja vaatlused näitavad, et põdravasikate arvukuses suurt langust ei ole. 2025. aastal oli vasikate keskmine osakaal asurkonnast 26,7%, eelnevatel kümnenditel oli see 30% juures. Maakonnad, kus mõlemaid suurkiskjaid (pruunkaru ja hunt) on palju, seal on ka vasikate osakaal väiksem.

Ka vanuseline struktuuri püramiid näitab, et suuremas osas kütitakse 1,5–3,5 aastaseid loomi. Kütitud põdrapullide ja -lehmade keskmised vanused näitavad hetkel, et asurkond ei tõuse ega lange, kuigi pullide keskmine vanus on kerges languses.

Viljakusnäitajad põdralehmadel on väga head, keskmine kollakehade ja loodete arvud on väga kõrged juba viimased neli aastat. Peaaegu kõik kütitud põdralehmad olid viljastatud ja enamustel oli kaks loodet, aga oli ka kolme ja nelja lootega põdralehmi. Keskmine loodete arv ühe emaslooma kohta on 1,5. Viljakusnäitajate dünaamika on viimasel kümnendil olnud pidevalt tõusutrendis. Viljakuse kõrge näit võib samuti olla tingitud kiskjate suuremast arvukusest ja nende kisklussurvest.  

Jahipiirkonna kasutajate andmete alusel hukkus 2025. aastal liikluses vähemalt 186 põtra. Aastate lõikes pole ka see väga muutunud.

Värskete kahjustuste osakaal männinoorendikes on suurenenud, seda lausa 2021-2022. aasta tasemele, seirealadel olevates keskealistes kuusikutes on aga vähenenud. Kahjustuste osakaal on suurenenud Saaremaal (18,9%) ja Ida-Virumaal (15,5%).

Kuigi põdra asutustiheduse ja kahjustuste riskid on omavahel tihedalt seotud, siis okaspuude, eeskätt männi kahjustusi tekitavad põdrad enamasti talve teises pooles, mil toidulaud on muutunud kasinaks ja talvised energiavarud ammendumas. Kahjustuste tõusu taga on seos kindlasti ilmastikuga olemas ja selleaastase talve eripära tõttu, aga põhjapanevaid järeldusi hetkel teha ei saa.

2026. aasta Keskkonnaagenttuuri küttimissoovituseks on 3200-3590 põtra. Saaremaal tõsteti küttimissoovitust paarikümne looma võrra, mida põhjendatakse arvukuse tõusu ja kahjustuste suurenemisega.

Jahipiirkondade küttimissooviks on 3365 isendit, mis näitab, et küttimise soov jahimeeste poolt on vähenenud 3,6% võrra. Samas see peaks vähenema veelgi paarisaja looma võrra.

EJS sooviks ja soovituseks oleks maksimaalseks küttimislimiidiks määrata KAUR-i miinimummäär 3200 isendit, seda soovitasid ka jahindusnõukogudele. Limiitide määramisel peaks olema paindlikust ka selle täitmisel ehk võiks olla soovituslikud või +/- võimalus.

Lisaks leiab EJS, et põdra küttimise survestamiseks alust ja vajadust ei ole, kuigi andmed näitavad, et asurkonna seisund paistab küll seireandmete alusel keskmises seisus olevat, aga asurkonna seisund on pigem habras ja suurkiskjate surve sõralistele on suur ja karude kasvava arvukuse tõttu kisklussurve suureneb pidevalt.

Metssiga (Sus scrofa)

Arvukuse osakaal populatsioonist on peale teist SAK-i lainet vähenenud, laias laastus kaks korda.

Mandril on nii jäljeindeks, kui ka pabulaloenduse indeks kaks korda kukkunud. Kaamera seire näitab, et loomad päris välja surnud pole, liikumist on täheldatud, aga vähenemine on märgatav. Struktuuris on näha, et Lõuna-Eestis on kultide osakaal suurem, kes on katkust pääsenud. Karjade ja emiste osakaal on vähenenud, nad on ka vastuvõtlikumad viirusele.

Jäljeindeks näitab, et Põhja-Eestis pole katk väga suurt laastamistööd teinud ja metssigade arvukus on jäänud eelmiste aastatega võrreldes samaks. Kindel arvamus on, et SAK-i viirus levib Põhja-Eestisse sellel hooajal. Samas mujal Eestis on viirus oma töö teinud ja populatsioon on vähenenud vähemalt kaks korda.

Ka pabulaindeks ja tuhnimise indeks näitavad Mandri-Eestis ja Hiiumaal langust ja ainult Saaremaal tõusu ning populatsiooni arvukuse langust kogu Eestis kümneid kordi.

Jahimeeste hinnangul on metssigade üle-eestiline arvukuse langus 28%, mis KAUR-i hinnangul  reaalselt alahindab tegelikku muutust ja olukorda.

Jahipiirkonna kasutajate andmete alusel hukkus 2025. aastal liikluses vähemalt 138 metssiga. Viirusega pihta saanud maakondades on näha, et sügisese vaatluses on tõusnud kultide osakaal asurkonnas, samas ka põrsaste osakaal karjades oli päris kõrge – 56,8%. Aga samas protsent näitab ühte ja absoluutarv on hoopis teine. Kuna küttimine käib aastaringselt, siis selle järgi on keeruline juurdekasvu määrata.

2026. aasta jahihooajaks on jahimeeste küttimissooviks 7471 isendit, mis on keskmisest 20,3% võrra vähenenud võrreldes 2025. aastaga. Samas Viljandimaal ja Valgamaal vähenes see 84%. KAUR-i ettepanek oleks küttimismahuks määrata 13 300 isendit, Hiiumaa peaks küttima 2100 isendit ja Saaremaa 4800 isendit. Saared on ka ainukesed, kus jahipiirkondade küttimissoov suurenes. Praeguse soovituse järgi peavad enamik maakondi vähem küttima kui eelmine aastal, välja arvatud Hiiumaa ja Võrumaa.

EJS-i töögrupi hinnangul on Hiiumaale soovitatav küttimishinnang eelmise aasta küttimisest liiga suur, sest ühe aastaga ei ole võimalik arvukust langetada kordades. Küttimislimiit (2100 isendit) hirmutab jahipiirkondi ja see ei ole täidetav. Eelmisel hooajal keskkonnaamet soovitas küttida 1100 isendit ja jahipiirkonnad küttisid 15% rohkem, seega ei hoitud tagasi ja kütiti nii palju kui võimalik.

Veeroja arvutustele ja hinnangutele tuginedes on tänaseks SAK-i surnud ca 7000 metssiga.

Punahirv (Cervus elaphus)

Seirealadel on pabulaloendus ja jäljeindeks aastate kõrgeim, aga see on seotud talviste elupaikade vahetusega, selle aasta külmema ja lumise talve tõttu liikusid hirved teistele seirealadele ja veetsid talvise perioodi nendel aladel.

Jahimeeste enda arvukuse hinnangul on Hiiumaal punahirve arvukus vähenenud ja Saaremaal populatsiooni arvukus jäänud samaks, kuid Mandri-Eestis on arvukus tõusnud 20%. Pabulaindeksi järgi on üle Eesti indeks tõusnud, Mandri-Eestis 13% ning saartel veel rohkem.

Jahipiirkonna kasutajate andmete alusel hukkus 2025. aastal liikluses vähemalt 24 punahirve. Keskkonnaagentuuri hinnangul on punahirve aastane juurdekasv on 25%.  

Mandri-Eestis vaadeldakse ja kütitakse aina enamates jahipiirkondades punahirvi ja asurkond laiendab oma areaali. Kõikides maakondades on täheldatud ka vasikaid, v.a Järvamaal ja Läänemaal. Hetkel pole asurkonna suurus Mandri-Eestis probleem, aga kui asurkonnaga üldse mitte tegeleda, siis ajapikku kindlasti probleem tekib. Kuna punahirv on öise eluviisiga, siis teda kohtab harva, aga kui nägema hakkad, on arvukus juba suur.

Jahipiirkondade küttimissoov tõusis keskmiselt 3,9% ning 3266 isendini. Enamustel maakondadel see tõusis, aga Raplamaal, Viljandimaal, Võrumaal ja Hiiumaal langes.

Vaatamata eelmisel aasta Saaremaa uue küttimisrekordile, 2840 isendit, tõusis jahipiirkondade küttimissoov 2,9%.

Keskkonnaagentuur soovitas käesoleval jahihooajal punahirvi küttida 4800 isendit. Selelst Hiiumaale 600 ja Saaremaale 3400 isendit. Mandri-Eestile jääb seega 800 isendit.

Metskits (Capreolus capreolus)

Pabulaloenduse ja jäljeindeksi järgi on metskitse arvukus võrreldes eelmiste aastatega jäänud enam-vähem samaks. Seda aga toetab just Saaremaa indeksi suur tõus, kuid Mandri-Eesti keskmine indeks on jätkuvalt languses.

Jäljeindeks näitab ära ainult suuri muutusi, metskitse arvukuse tõuse ja langusi. Seire näitab, et metskitse arvukus enam languses ei ole. Pigem paiguti on asurkond kasvanud. Võib öelda, et madalseis on läbitud ja edaspidi peaks arvukus tõusma hakkama.  

Jahimeeste hinnangul on metskitse arvukus eelmisel aastal langenud, aga enam mitte nii drastiliselt kui eelnevatel aastatel.

Jahipiirkonna kasutajate andmete alusel hukkus 2025. aastal liikluses vähemalt 1722 metskitse ja see on pidevalt langenud jõudes 2015. a tasemele.

Viimaste aastate juurdekasv on olnud pigem tagasihoidlik, tallede osakaal asurkonnast on 34,7%. Juurdekasvu määraks võiks arvestada 50%, millest lõviosa läheb kiskjate toidulauale. Struktuur populatsioonist on suurem osakaal läinud kitsedele ja väiksem sokkudel. Kahjustuste osakaal on peaaegu olematu.

2026. aasta alguses võib asurkonna suuruseks hinnata 60 000 isendit, aga täpset hinnangut pole veel tehtud. Vaatamata jätkuvalt tugevale kisklussurvele võib populatsiooni seisundit pidada rahuldavaks.

Mandri-Eestile limiiti ei määrata. See määratakse Hiiumaale (200 isendit) ja Saaremaale (2100 isendit). Jahipiirkondade kasutajate enda küttimissoov on 4693 isendit, mis on teadmata põhjustel 22,5% suurem eelmise aasta soovist. Väike ja mõõdukas küttimine Mandri-Eestis arvukust väga ei mõjuta. Eelmisel aastal kütiti mandril 1196 isendit, mis on väga väike.

Kõik kiskjad on meil looduses soodsas seisundis.

Pruunkaru (Ursus arctos)

Keskkonnaagentuuri hinnangu järgi on meie looduses 1100 pruunkaru. Arvukust määratakse peamiselt pesakondade järgi. 2025. aastal on fikseeritud 98 pesakonda. Pesakonna keskmine suurus oli 2025. aastal veelgi tõusnud ja saavutanud taseme 2,85 isendit. Nelja pesakonnaga karusid oli 24 ja viie pesakonnaga üks karuema.

Karude poolt tekitatud 2026. aasta esimese poolaasta kahjustuste arv on tõusnud 79 korralt 123 korrani (silopallid ja mesitarud).

Eelmise aasta küttimissurve jäi 3% juurde, samas juurdekasv on tõusnud igal aastal ja juba 13% juures. Nii madal oli küttimissurve viimati 2004. aastal.

KAUR-i teadmiste valguses tuleks karu arvukuse kasvu peatamiseks küttida vähemalt 150 karu ning sellest allapoole jäävad numbrid saaksid olema vaid asurkonna kasvukiirust vähendava mõjuga. Karu soodsat looduskaitselist seisundit halvendamata võiks tema arvukust tagasihoidlikul määral ja lühiajaliselt kahandada, kuid see eeldaks juba suuremaid küttimiskvoote.

Ilves (Lynx lynx)

Pesakondade arvukuseks on hinnatud 80 pesakonda. See on madalam kui eelnevatel aastatel. Pesakondade arv on tõusnud ainult Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal ja Pärnumaal.

Toidubaasi langedes langeb ka tiinus. Pesakondade arvukust määratakse peaaegu 100% jahimeeste poolt edastatud vaatluste tulemusena ja JAHISe sisestuste põhjal. Pesakondade arvukuse vähenemine ei tähenda otseselt kohe seda, et üldine arvukus väheneks ja seda pole ka juhtunud. Ka jäljeindeks on madalam kui eelnevatel aastatel.

Jahimeeste hinnangul on arvukus jäänud võrreldes eelnevate aastatega samaks. Ettevaatav prognoos on, et ilvese arvukus langeb ka järgnevatel aastatel.

Jahipiirkonna kasutajate andmete alusel hukkus 2025. aastal liikluses vähemalt 25 ilvest, mis on kõigi aegade rekord.

Tänase arvukuse juures kindlasti jahti ei avata, ega võeta ka arutusele.

Hunt (Canis lupus)

KAUR-i hinnangul oli 2025. aastal Eestis 33 pesakonda. Pesakonnad suurenesid Harjumaal, Järvamaal, Läänemaal ja Raplamaal. Viimase kuue aasta keskmine pesakondade arv on olnud 31,1 pesakonda. Jahipiirkondade kasutajate hinnangul on arvukus on jäänud eelmise aastaga samaks.

2025. aastal on murtud 105 veist, mis on eelmise aastaga võrreldes kaks korda suurenenud ja on kõigi aegade suurim. Samuti murdsid hundid 717 lammast, juhtumeid kokku 185.

2026. aasta esimesel poolel on hundi tekitatud kahjustusjuhtumite hulk kolme juhtumi võrra väiksem kui eelmisel aastal, kuid on viimase kolme aasta tasemel.

Kärntõvesse nakatunud huntide hulk on viimase kahe aastaga kasvanud ja nakatunud karjade arv on hakanud tõusma.

Jahipiirkonna kasutajate andmete alusel hukkus 2025. aastal liikluses vähemalt 11 hunti.

2026. aasta ettepanekud küttimislimiitide osas tulevad sügisel.

 

Kokkuvõtte ümarlauast koostas Marko Vinni, EJS-i jahindusnõunik