28. mail toimus Türi kultuurikeskuses EJS-i volinike koosolek, kus anti silmapaistvatele jahimeestele üle autasud ning arutati aktuaalsetel jahiteemadel.
Jahisarved kutsusid osalejaid viisidega „Tulge kokku“ ja koosoleku avas EJS-i president Margus Puust. Jahisarved mängisid jahi algust. Tervitussõnades andis Puust möödunud aastale positiivse hinnangu ja tänas kõiki liikmeid.
Seejärel teatas koosoleku juhataja Margus Puust, et registreerimislehtede alusel osaleb üle poole volikogu liikmetest, seega on koosolek hääleõiguslik.
Valiti häälte lugejad ja mandaatkomisjon koosseisus Mati Kivistik, Tõnu Peterson ja Mati Kepp. Seejärel asus mandaatkomisjon tööle. Koosoleku protokollijaks valiti Lea Truska ja koosoleku juhatajaks asepresident Toomas Kõuhkna.
Koosoleku juhataja tutvustas ajakava ja vajalikke toiminguid enne koosolekut. Kõik on tehtud vastavuses seadusele ja põhikirjale.
Seejärel andis koosoleku juhataja sõna mandaatkomisjoni esimehele Tõnu Petersonile, kes kannab ette mandaatkomisjoni otsuse: 208 volinikust on kohal 149 kehtivat mandaati omavat volinikku. Kehtetuid mandaate ei esitatud. Seega on koosolek otsustusvõimeline.
Autasustati jahimehi ning tehti ülevaade möödunud aastast.
Seejärel andis president üle EJS tunnustusavaldused. Tunnustusavalduste saajad ja nende teened luges ette Triin Roostfeldt.
EJS teenetemärgi Kobras said: Martin Lehtla, Enno Feldveber, Tõnu Lepik, Alari Päären, Uno Pärnaste, Mikk Lindre, Martin Metsaäär, Taavi Tamm, Sergei Andronov, Martin Ojang, Rivo Aruksaar, Vello Kirsimäe, Imre Bötker, Rutmar Nurm, Aadu Käärmann, Imre Jalakas, Olev Pääsuke, Voldemar Hamelberg, Väino Toomsar, Künno Kalk, Toivo Tulvik, Voldemar Tõuts, Anatoli Marin, Ilmar Kais, Janno Simm ja Kaljo Veltbach.
EJS-i teenetemärgi Ilves said: Rein Veskimägi, Urmas Rooden, Toivo Lõhmus, Jalmar Raud, Riho Kaust ja Mait Markus.
EJS vapimärk Metsis annetati Tõnis Hiielaiule, Jaanus Põldmaale, Karel Rüütlile ja Raivo Aegile.
EJS president Margus Puusti tegi ülevaate juhatuse tööst aastal 2025. Vaata tegevusaruannet siit.
Järgnevalt esitas tegevjuht Tõnis Korts EJS-i 2025. majandusaasta aruande volinikele kinnitamiseks ja juhatuse ettepaneku 2026. a audiitori määramiseks. Korts selgitas volinikele lahti bilanssi ja tulemiaruannet. Koosoleku juhataja andis aja küsimusteks. Küsimusi aastaaruande kohta oli võimalik esitada ka enne koosolekut. Küsimusi ei esitatud. Koosolek kinnitas ühehäälselt EJS 2025. a majandusaasta aruande ning määras 2026. aastat auditeerima Dana Mihelsoni Dana Audit OÜ-st.
Edasi esitas tegevjuht volinikele 2026. aasta eelarve, mis oli juhatuse poolt esitatud. Tegevjuht tutvustas ka kahte fondi, mis juhatus otsustas: katuse remondi ja EJS 60 juubeli tähistamise fondi. Pärast esitlust oli võimalik esitada küsimusi-arvamusi. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku kinnitada EJS 2026. aasta eelarve, mille volikogu ühehäälselt kinnitas.
Edasi tegi Marko Vinni ülevaate jahinduses toimuvast. Ta alustas öösihiku kasutamise kokkuvõttest. Vinni tõi näite, et toetuse meetme periood 28.08.25 – 05.10.25 oli 50,2% kütitud öösihikut kasutades. Perioodil 01.08.25 – 28.02.26 (11 999 kütitud siga) 30,4% kütitud öösihikut kasutades.
Edasi tegi ettekandja ülevaate, milliseid võimalusi on pakkunud SAK meetmed olukorras, milles oleme. Ta nimetas droone (Droon DJI Matrice 4 T) 5.tk, mis anti üle Keskkonnaameti poolt. Samuti metssigade küttimise toetust, JAHISE arenduse IT toetusi (vereproovid, deklaratsioon), trihhinelloosi proovide toetust, konservide meedet (metssealiha kokkuost), desoained jahiseltsidele, PTA lepingut (vere- ja emise organproovid).
Edasi rääkis ettekandja drooniseirest ja droonioperaatorite väljaõppest. EJS-i poolt viiakse läbi droonioperaatorite praktiline ja teooriaõpe 5 rühmale.
Sooritatakse seirelende, sh sigalate ohutsoonide kaardi sisestamine, droonide ühtse haldussüsteemi (Hub) aastane litsents ning süsteemi jooksev haldus. Seirelende saab läbi viia ca 200.
Metssigade lisaküttimise toetusega (lisaks senini rakendatud PTA lepingule) alustame 29. mail 2026. Seemendusjaama 5 km raadiuses ja taastootmisfarmi (vähemalt 10 emist) või tootmisfarmi (vähemalt 100 siga) 3 km raadiuses makstakse toetust 100 € kütitud metssea kohta.
Toetust makstakse perioodil juuni – september või kuni toetuse eelarve ammendumiseni. Septembris hinnatakse täiendava toetuse vajadust ning võimaluse korral pikendatakse toetuse maksmise perioodi. Eesmärk on küttida metssigu farmide ohutsoonist. Mujal on toetuse määr 35 € kütitud metssea kohta.
Kui jahipiirkonnas on hiljemalt 31. augustiks täidetud enam kui 40% Keskkonnaameti seatud 2026/2027. jahiaasta küttimismahust (arvestuslik periood märts–august), makstakse iga perioodil juuni – august kütitud metssea eest täiendavalt 15 €.
Lühiülevaade tehti ka SAK jahiulukite käitlemiskoha investeeringutoetusest, mis avaneb järgmise aasta alguses. Toetuse eelarve on 2 milj. eurot. Masinatesse, seadmetesse või käitlemis-ja bioturvavahenditesse on toetuse maksimaalne määr – 20 000€ ( näiteks: mobiilsed külmhaagised).
Toetus ehitiste ja rajatiste ehitamisse, rekonstrueerimisse, tehnosüsteemide rajamisse, ümberehitamisse ja paigaldamisse on toetuse maksimaalne määr – 40 000€ (näiteks: alternatiivenergia kasutuselevõtt).
Täpsemad tingimused selguvad, kui meede välja kuulutatakse. Seniks on palve kõigile, kes on taotlemisest huvitatud: tehke oma jahimajade ja esmakäitluskohtade dokumentatsioon korda.
Põllumajandus- ja Toiduamet muutis 27. aprilli üldkorraldusega „Metssigade lisasöötmise keelu kehtestamine ning peibutussöötmise lubamine“ metssigade peibutussöötmise tingimusi. Muudatuste eesmärk on vähendada sigade Aafrika katku leviku ohtu ja vältida metssigade koondumist seakasvatusettevõtete lähedusse. 25 kg võib korraga peibutussöödana kasutada. Aga siis peab ka küttima, see meede on eelkõige küttimise suurendamiseks mõeldud!
Edasi rääkis ettekandja juba toimunud ja eelseisvatest seaduse ja määruste muutmisest.
Samuti keskendus Vinni jahikoerte teemale ja tegi ülevaate läbiviidud küsitlusest jahikoerte osas.
Eraldi rõhutas ettekandja ka aasta teemat „Lastega loodusesse“. Tegi ülevaate sündmuste kalendrist. Kaks õppeprogrammi on koostatud ja koolitus 36 koolitajale läbi viidud. EJS andmetel on 691 lapsele läbi viidud mõni õppeprogramm/retk. EJS-il on palve: iga Jahiselts peab eesmärgiks võtma ühe õppepäeva läbiviimise. Kahjuks KIK-ile taotlust teha ei saanud, sest meie põhikiri seda ei võimalda. Peaksime mõtlema, et laste ja noorte koolituse osa sinna lisada. Ettekandja tegi ülevaate ka pilootprojektist Lüllemäe põhikooliga.
Rahvusvahelise koostöö osas räägiti ulukiliha nädalast, mis toimub sellel aastal 2.-6. novembrini. Samuti pliist – haavlimoona üleminekuperiood on 5-7.a. suurkiskjate osas tegeleme pruunkaru kaitsestaatuse alandamise teemadega. EJS-i poolt on FACE-le tehtud ettepanek hakata tähistama ülemaailmset jahimeeste päeva.
Planeeritud IT arenduste 2026. aasta ülevaate raames arendati edasi mobiilirakendust, kuhu lisati ulukiõnnetuste registreerimise võimalus, fotode lisamine küttimistulemustele ja kiskjaankeedile, ruutloenduse andmete sisestamine ning mitmekeelne kasutajatugi koos välisriigi jahimeeste ligipääsuga. Trofeemoodulis loodi trofeeandmete eksportimise võimalus (CIC/Excel) ning diplomite printimise funktsionaalsus. Aruandluse valdkonnas arendati jahindusstatistiliste aruannete koostamist ja esitamist läbi JAHISe, võimaldati küttimisaruannete ja jahilubade aruannete alusandmete avamist ning täiustati trihhinella uuringu kaaskirja koostamist ja esitamist. Lisaks plaanitakse ellu viia mitmeid muid arendusi, sealhulgas jahikoerte dokumentide haldus, peibutussööda kohtade registreerimise moodul ning mitme jahipiirkonna ühisjahi tugi.
Selle ettekande punkti all tutvustasid Marko Vinni ja Indrek Lilleorg ka jahimeeste ja kaitseliitlaste suvist ühist kokkutulekut, mis tõotab tulla üks aegade vägevamaid. Kõik jahimehed on sõprade ja pereliikmetega oodatud!
Järgmise päevakorra punktina räägiti ajakirjast „Eesti Jahimees“ ja selle võimalikest arengutest. Ettekandjad olid peatoimetaja Jaanus Vaiksoo ja juhatuse liige Endrik Raun.
Vaiksoo sõnul on alates eelmisest aastast ajakirja toimkond, EJS-i juhatuse ajakirja töörühm ja Menu kirjastus arutanud ajakirja tuleviku küsimust.
Ühine seisukoht on olnud, et ajakirja paberväljaanne peab jääma ja ilmumissagedus samuti – 6 numbrit aastas.
Murekoht on olnud, et ajakirja kojukanne on kallis (ligi 29% ajakirja kuludest) ja muutub tulevikus kindlasti veelgi kallimaks.
Lahendusena on Menu kirjastus pakkunud välja lugejasõbralikku digivarianti, mida on mugav lugeda igas seadmes: telefon, tahvel, arvuti. Ajakirja paberväljaande digikoopia.
Asjade ülevaatamise eesmärk on eelkõige kulude optimeerimine, et suunata rohkem ressursse kvaliteetse sisu loomisesse ja pakkuda jahimeestele paremat teenust. Aga samuti noorema sihtgrupi kaasamine, kes on harjunud tarbima sisu eelkõige digitaalselt.
Eesti Jahimehe ajakirja lähenemine on hübriidne – kasutajad saavad sisu tarbida nii nagu neile kõige mugavam: kas paberil või digitaalselt.
Lõplikku otsust paberväljaande ja digiväljaande paralleelseks ilmumiseks pole veel tehtud.
Soovime teha juunis digiväljaande testi – saata meiliga link kõigile ajakirja saajatele ja küsida tagasisidet kolme küsimuse näol.
Esiteks palume tutvuda ajakirja digiväljaandega, vastata küsimustele: kuidas hindate selle kasutusmugavust; kas olete nõus loobuma paberväljaandest ja saama edaspidi digiväljaannet.
Ajakirja väljaandmise jätkumiseks on oluline leida kulude kokkuhoid. Meil on testnumbriga oluline eelkõige välja selgitada, kui palju jahimehi soovib edaspidi saada ainult digiväljaannet. Saadud andmete pinnalt analüüsime, kas digiväljaanne toob olulist kokkuhoidu. Oluline küsimus – kui palju kasvab koos sellega EJS-i halduskoormus. Lõpliku otsuse võtab vastu EJS-i juhatus.
Millised on digiväljaande eelised? Eelkõige funktsionaalus. Mugav lugemine igas seadmes (telefon, tahvel, arvuti). Võimalik vaadata ajakirja nii kujunduse tervikuna kui ka lugeda lugusid eraldi veebivaates (klikkides loole). Võimalus lisada rohkem fotosid, videoid ja interaktiivseid reklaame. Sisu on veebiotsingus leitav, erinevalt PDF-versioonist, mis on otsingumootorite jaoks suletud. Brauseris on võimalik kasutada automaatset tõlget erinevatesse keeltesse.
Põhisõnum, mida edasi anda on kasutusmugavus ja suurenevad võimalused– teeme sammu digitaalsema lahenduse suunas ning saame rohkem panustada sisusse. Eesmärk on samuti tuua juurde nooremaid lugejaid. Reklaamiandjatele avanevad uued võimalused: suurem publik ja interaktiivsemad lahendused. Samuti muutub sisu lihtsamini kättesaadavaks ka ajakirjanikele.
Endrik Raun tegi ülevaate ka ajakirja kuludest ja tuludest.
Saadame liikmetele juunikuus lingi Eesti Jahimees nr 3 testnumbriga. Tagasiside ankeedile palume kindlasti vastata neil, kes soovivad edaspidi saada AINULT ajakirja digiväljaannet. Tagasiside põhjal teeme analüüsi, milline on kulude kokkuhoid. Palume volinikel seda infot oma seltsides ja klubides levitada.
Muude küsimuste all seekord teemasid polnud ja koosoleku juhataja andis Margus Puustile lõppsõna.
Puust tänas veelkord EJS-i liikmeid ja rõhutas koostöö tähtsust. Soovis kõigile turvalist koduteed ja head uue jahihooaja algust!
EJS
Vaata galeriid siit:
Vaata ka:
