Märksõna: uuring
Eurooplased toetavad kiskjaid, kuid mitte arvukuse kasvu ega jahti
Euroopa uuringust selgus, et kuigi hundi, karu ja ilvese taastumist toetatakse tugevalt, on enamik vastajaid vastu nii nende populatsioonide edasisele kasvule kui ka jahipidamisele,...
Juhatus keskendus jahinduse muudatustele ja SAK-ile
Kolmas selle aasta korraline juhatuse koosolek toimus Tallinnas EJS-i majas ja veebis. Koosolekut juhtis Margus Puust ja sellel osales 18 liiget 25-st.
Päevakord kinnitati ja...
Teadlased on eri seisukohtadel hinnates huntide mõju määra ümbritsevale loodusele
Hundil on ökosüsteemi tugiliigina suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Olles küll kiskja, võtab ta elu oma saakloomadelt, kuid saakloomade arvukuse piiramise kaudu pakub hunt kaudselt...
Ulukiliha turupotentsiaal sõltub teadlikkusest ja koostööst
27. veebruaril toimus Euroopa teadusinstanside poolt korraldatud seminar veebis, kus tutvustati ulukiliha puudutavaid teadustöid ning selle läbi võimalusi ja puuduseid turul.
Tarbimishoiakud Horvaatias
Zagrebi ülikooli...
Lääne-Niiluse viiruse leviku uuring jätkub aasta lõpuni
Selle aasta lõpuni jätkub Eesti Maaülikooli ja Eesti Jahimeeste Seltsi vahel 2024. aastal sõlmitud leping Lääne-Niiluse viiruse leviku uuringuks Eestis. Eesmärk on koguda kuni...
Soome uuring näitab, et huntide liikumisteave võib vähendada rünnakuid koertele
Soomes uuriti, kas GPS-andmetel põhineva hundi asukohateabe avalik kättesaadavaks tegemine jahihooajal võib vähendada huntide rünnakuid jahikoertele.
Aastatel 2010–2017 murdsid hundid keskmiselt 38 koera aastas ning...
Maailmas väheneb suurte lindude arv – asemele tulevad väiksemad liigid
Aafrikas, Aasias ja Ameerikas elavad linnud on värske teadusuuringu järgi keskmiselt märksa väiksemad kui veel vähem kui sada aastat tagasi.
Rahvusvaheline uuring, mida vedas eest...
EJS ja Maaülikool otsivad ühiselt lahendusi ulukipopulatsioonide teaduspõhiseks majandamiseks
22. jaanuaril toimus Tartu Jahindusklubis kohtumine Eesti Maaülikooli teadurite ja ametnikega.
EJS-i jahindusnõuniku Marko Vinni sõnul oli fookuses võimalik koostöö ulukipopulatsioonide ohjamise teemal.
„Üks meie seltsi...
MooseBelt: piiriülene koostöö põtrade paremaks majandamiseks
Põdrad ei tunne riigipiire ja ka looduskaitset, samuti tuleks vaadata uluki majandamist laiapõhiselt. Nii sündis Eesti-Läti ühisprojekt, et paremini majandada põtrade populatsiooni.
Mis on MooseBelt?
MooseBelt...
Norra teadlased uurisid, kui palju põtru langeb igal aastal hundi ja karu saagiks
Esimest korda on Norra teadlased põhjalikult kaardistanud, kui palju põtru langeb igal aastal hundi ja karu saagiks. Uuring annab ka uusi vastuseid selle kohta,...
„Ulukid teel“: EJS-i eestvedamisel kasvas pilootprojekt Euroopa mõõtkavas oluliseks teadusuuringuks
9. jaanuaril kogunes esmakordselt projekti „Ulukid teel“ uurimisrühm, et alustada senise töö koondamist terviklikuks teadusuuringuks. Plaanis on siduda üheks analüüsiks algne, kolmeaastane pilootuuring ning...
Ühendkuningriiki plaanitakse põtru taasasustada
Suurbritannia ulukieksperdid töötavad projekti kallal, mille eesmärk on põtru taasasustada Nottinghamshire'i märgaladele.
Põdrad olid kunagi Ühendkuningriigis pärismaine liik, kuid nad surid välja umbes 3000 aastat...
Hundi populatsioonigeneetika Eesti-Vene piiritara ja jahisurve mõjul
Hundi populatsioonigeneetikat on tähtis uurida nii looduskaitse kui ka elurikkuse seisukohalt.
Hunt etendab ökosüsteemis suurt osa tippkiskjana, tema olemasolu on seotud elurikkuse püsimisega. Geneetiliselt vaesunud...
Uurime tähnikhirve – kaunis külaline, kuid ohtlik võõrliik
Tähnikhirv on võõrliik, kelle ilmumine meie metsadesse võib tuua rohkem küsimusi kui vaateilu. Eksperdid hoiatavad, et tema kohanemine võib kaasa tuua nii ristumisohtu kui...
Põdraküsitlus (MooseBelt) tõi välja mure põdraarvukuse languse pärast
Eesti ja Läti ühise põdraseireprojekti MooseBelt käigus korraldatud küsitlus tõi esile jahimeeste mure põdraarvukuse järsu languse ja vajaduse tasakaalustada küttimismahte. Enamik vastanutest leiab, et...
Jahindus ja laskesport panustavad Eesti majandusse ligi 380 miljonit eurot ja loovad üle 3200 töökoha
Jahindus ja laskesport toovad Euroopa majandusse aastas 180 miljardit eurot. Eestis ulatub nende tegevuste majanduslik mõju 377 miljoni euroni, pakkudes tööd enam kui 3200...
Üllatav avastus: hülged kasutavad oma vurre, et kalu üle kavaldada
Teadlased on välja selgitanud, et hülged suudavad üksnes vurre kasutades märgata üllatavalt peeneid erinevusi veekeeriste laiuses, vahendab Forte.
Kalad, kes põgenevad kiskja eest, jätavad endast...
Jahindus ja laskesport toovad Euroopa majandusse aastas 180 miljardit eurot
Uus akadeemiline uuring, mida esitleti Euroopa Parlamendis, näitab, et jahindus, laskesport ja nendega seotud tegevusalad lisavad Euroopa majandusele aastas 180 miljardit eurot ning loovad...
LABRIS alustab tasuta uuringutega metssigade keeritsussi tuvastamiseks – uuendatud 15.09
Alates esmaspäevast, 15. septembrist on LABRIS valmis uurima kütitud metssigu keeritsusside (Trihhinella) tuvastamiseks suuremas mahus seoses sigade Aafrika katku (SAK) ohjamiseks ette nähtud riiklike...
Kuku raadio saade otsib vastust: kas inimene ja hunt saavad koos eksisteerida?
18. augusti Raadio Kuku saates "Kuue samba taga" arutleti huntide käekäigu ja nendega seotud probleemide üle nii Eestis kui ka laiemas maailmas.
Saatelõigus uuriti, mida...
LABRIS teeb igapäevaselt tööd seakatku laborianalüüside usaldusväärsuse tagamiseks
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS) on ainus labor Eestis, kus tehakse sigade Aafrika katku (SAK) analüüse. Alates epideemia algusest 2014. aastal oleme teinud enam...
Eestis ja Lätis uuritakse põtrade ohjamist
1. juulil toimus Pärnu Jahimeeste Liidu lasketiirus arutelu Eesti-Läti põtrade uurimise koostööprojekti „Moosebelt“ osas.
Koosolekul osalesid EJS-i juhatuse liige Endrik Raun ja jahindusnõunik Marko Vinni,...