Eesti ja Läti ühise põdraseireprojekti MooseBelt käigus korraldatud küsitlus tõi esile jahimeeste mure põdraarvukuse järsu languse ja vajaduse tasakaalustada küttimismahte. Enamik vastanutest leiab, et suurkiskjate kasvav arv on viinud põdra populatsiooni kriitilisse seisu, mistõttu tuleks neile anda võimalus taastuda.
Põdraprojektist
Alates 1.08.2024 käivitus Eesti-Läti rahvusvaheline põtrade kaelustamise projekt MooseBelt, millest võtab osa ka EJS. Selle projekti raames toimus juulist kuni septembrini küsitlus nii Lätis kui Eestis, kõigile kes soovisid said arvamust avaldada.
Projektist lähemalt saab lugeda siin: https://www.ejs.ee/moosebelt-projekt/
Hiljuti saime selle küsitluse Eesti osa kokkuvõtte ja heidame nüüd pilgu, mida see meie põdrapopulatsiooni kohta ütleb.
Vastajaid võinuks olla rohkem
Kui Eestis arvestatakse suurkiskjate jahi peatamiseks ühe inimese kaebust ja metssigade jahipidamisega seotud probleeme 3-5 inimese kaebuse alusel, siis sellele küsitlusele vastas 550 jahimeest ja 13 inimest kes jahimehed ei ole.
Antud kogus vastajaid on küll väga väike protsent Eesti jahimeestest, umbes 5%, mis iseenesest on muidugi kurb, aga võrreldes suurkiskjate kaebajatega oluliselt suurem ja seda võiks juba arvestada edaspidiste otsuste tegemisel.
Aktiivsemad vastajad oli Lõuna-Eesti jahimehed (30,2%), järgmisena Lääne-Eesti jahimehed (21,49%) ning 15% ja 18% vahele jäi vastajad vastavalt Kesk-Eestist ja Harjumaalt. Natuke alla 10% vastajatest olid Tartumaalt.
Vähetähtis neis vastustes ei ole aga see, et 50,36% jahimeestest oli kõrgharidusega ning ilmselt nende arvamus ei ole lihtsalt emotsioonide alusel, vaid need jahimehed teavad, mida arvavad.
Teine suur osa vastajaid oli keskharidusega jahimehed, keda oli 41,1%. Ehk kõike kokku võttes peaks vastustel kaalu olema.
Nii nagu Eesti jahimeeste läbilõige tervikult (3-4% naiskütte) oli 5,68% naisi ja 94,32% mehi. Vanuse järgi oli vastajate vanus 18-st üle 65 eluaasta, aga suurim hulk oli vastajaid vanuses 35-44 aastat (31,82%), millele järgnesid 45-54 aasta vanused (22,73%) ja 55-64 aastased (18,88%).
Kokkuvõttes leiti, et põder on oluline osa meie loomasikust (99,64%). Arvatakse, et Eesti põdra optimaalne asustustihedus ja arvukus pärast jahihooaega võiks olla 4-10 isendit 1000 ha kohta (60,89%).
Hirv on põdra arvelt territooriumi laiendanud
Põdra koduterritoorium on kuni 3000 ha (44,88%) ja teine osa vastajatest arvab, et 5000 ha (32,85%). Kui suureks see selle projekti tulemusel kujuneb, saame veel näha pärast projekti lõppemist, kuid need suurused kehtivad Soome GPS kaelustamisel saadud tulemustega ja ka Tartu Ülikooli teadus ja arendusuuringuga 2018. aastal Kose-Mäo lõigul. Selge on see, et emase kodupiirkond on väiksem ja isasel suurem.
Alates 2025. aastast alates on Eesti punahirve populatsioon kosunud suuremaks kui tänane põdrapopulatsioon, kuid pooled vastajad (54,80%) arvavad, et punahirved ja põdrad elavad samal territooriumil, jagades elupaiku. Samuti leidsid vastajad, et põdrapopulatsioon on liigse küttimise tõttu vähenenud, võimaldades punahirvedel territooriume laiendada 18,33%.
Juhised võinuks olla paremad
Mis puutub küttimisse siis arvati, et kõik jahimehed peaksid ühiselt kokku leppima jahipidamise põhimõtetes ning kehtestama vabatahtlikud juhised jätkusuutlikuks populatsiooni haldamiseks (37,77%). Vajadusel tuleks isegi täiendada õigusaktides sätestatud nõudeid (27,66%).
Kui vaadelda kehtivates õigusaktidesse muudatuste tegemist, et reguleerida põdra majandamist, siis vastas pigem jah 25,18% ja lihtsalt jah 22,52%.
Veel arvati, et vaja oleks koostada Eestis piirkonnapõhised põdra majandamiskavad või strateegiad. Pigem oldi selle poolt 38,65% ning täielikult nõustujaid 23,04%.
Kõige raskem jahipidamise juures on kokku leppida jahipidamise põhimõtetes. Küsitluse tulemustest selgub, et olukorras, kus jahimeestel ei õnnestu ühiseid eesmärke kokku leppida, oleks vajalik kehtestada uus regulatsioon põtrade populatsiooni majandamiseks. 54,19% jahimeestest arvas, et tuleks kehtestada uus regulatsioon.
Küsitlusest selgub ka ülekaalukalt, et riigis peaks täitma jahinduse haldamise funktsioone Eesti Jahimeeste Selts, 74,78% arvas nii.
Ebatäpsete põdraarvestuse andmete, populatsiooni majandamise puudujääkide ja liigi haldamise eest peaks vastutama riiklikul tasandil Keskkonnaagentuur (arvas 63,94% vastanutest). See kinnitab seda, mis praegugi kehtib, et kes soovitab küttida teatud hulga ulukeid ja arvukus läheb ikkagi madalseisu, see ka vastutab.
Põdra arvukusest
Kokkuvõtteks saime küsitlusest teada, et kõige suurem osa arvajatest leiab, et Eesti põdra arvukus peaks või võiks olla pärast jahihooaega 11 000-12 000 isendit (34,22% vastanutest). Lisaks arvas 20,14% vastanutest, et see võiks olla veel suurem – 12 000-15 000 isendit. See on siis talvituva karja suurus.
Arvestades, et 2025 on põdra-aasta, siis küsitluse tulemusi analüüsitakse edasi aruteluna põdrakomisjonis ja ilmselt osa arvamustest satub ka juba laiemasse ümarlauda.
Jahimeeste arvamus küsitluses
Tähelepanu pälvisid kaks küsitlusele vastanut, kes kirjeldasid põdra majandamise seisu ja pakkusid välja võimalikke lahendusi.
Üks neist arvas, et hetkel on loomade (sh põtrade) arvukus metsades kriitilises seisus ja käib valimatu küttimine, et numbreid täita. „Me peaksime laskma loodusel veidike taastuda, et jahipidamine saavutaks taas oma väärtuse ja mõtte,“ arvas üks. „Hetkel liigume sinna suunas, et loomad ei suuda loomulikul teel oma arvukust taastada ning kiskjate arvukus on juba tõusuteel,“ leidis ta.
Samuti arvas ta, et mõned aastad tuleks madalat profiili küttimise osas hoida, lasta loomadel oma populatsiooni tõsta ja siis vaikselt seirata olukorda reguleerides mahtu. „Mina verivärske jahinaisena leian, et siin kohal tuleb poliitika jätta kõrvale ja vaadata loomade seisukorrale otsa just sellisena nagu ta praegu meile end näitab,“ seisis arvamuses.
„Toetame jahimeeste selle alasi teadmisi ja koolitame vajadusel ka riigiisasid selleks, et tehtaks õiglased otsused,“ lisas ta.
Põdra arvukus langeb, kiskja oma tõuseb
Teine arvanu tõdes, et kahjuks on Eestis põdra arvukus langenud märgatavalt ja seda on mõjutanud mitu tegurit.
Näitena tõi ta üle küttimise, kus surve on riigi poolt jahimeestele suur, mille taga on metsakasvatajate lobitöö ja see pani jahimeestele kohustuse küttida ebamõistlikult palju põtru.
Lisaks toob ta arvukuse languse teguriks kiskjate aina suureneva arv. „Karu ja hundi populatsioon on kasvutrendis ja kui arvestada, et karu nn lemmik toit on põdravasikas, siis kahjuks ei ole väljavaade väga positiivne,“ leidis ta.
Lisaks tõi ta välja, et sigade Aafrika katk toob metssigade arvukuse alla ning suurem surve on põtradel. Samuti arvas ta, et oluline mõjutegur on kliima.
„Kuumad suved ja sügised jätavad oma jälje ning mõjutavad nii sigimist kui ka vasikate ellujäämist,“ seisis vastuses. Seda on järeldanud ja märganud mitmed jahimehed erinevates Eestimaa paigus.
Võimalikud lahendused
Põdra populatsiooni parema seisu saavutamiseks pakutakse lahendusena välja põdra küttimislubade vähendamist, aga arvestama peaks populatsiooni eripäradega erinevates maakondades.
Jahimees arvab, et suurkiskjate küttimismahte tuleb suurendada. „Kui hetkel on meil Eestis umbes 1300 karu, siis tuleks tuua see number paari aastaga 800-900 peale,“ arvas üks. „Samuti hundi pesakondade arv tuleks küttida 20-22 peale, hetkel on see üle 30,“ lisas ta. Vastaja leidis, et selline kiskjate arvukuse vähendamine looks soodsa olukorra põdrale.
Jahimehe hinnangul on tänu metsade lageraiele Eestis väga palju noorendikke ja võsa, mis on põdra toiduks sobiv. „Toidubaas on hea ning populatsiooni väljavaade pikas perspektiivis oleks samuti hea, kui suudaks kiskjate ja jahimeeste survet maha võtta,“ arvas vastanu.
