11. oktoobril kogunesid Ida-Virumaa jahimehed Illuka mõisas, et sealt suunduda Kuremäe jahtkonna maadele retrojahti pidama.
Retrojahi idee tuli Ida-Viru Jahimeeste Seltsi tegevjuhilt Liis Purgatsilt, kelle sõnul kaoks muidu siledaraudse traditsioon vaikselt ajaloo hõlma.
Ida-Viru Jahimeeste Seltsi juhatuse esimehe ja Eesti Jahimeeste Seltsi juhatuse liikme Veiko Rosi sõnul peab jahikogukond kokku hoidma. „Meie tugevus on meie liikmetes ja eks Ida-Viru Jahimeeste Selts ju eksisteeribki läbi ja tänu oma liikmetele,” ütles Rosi. „Mis meid veel paremini ühendab, kui üks ühiselt maha peetud jaht,” lisas ta.
Vanaviisi jaht
Tegevjuht Liis Purgatsi sõnul on ühine jahipäev hea ka selleks, et maakonna jahimehed leiaksid uusi tuttavaid. „Retrojahi vorm lisab sellele vürtsi ja kindlasti paneb jahimehed ka proovile,” ütles tegevjuht.
„Samas saame kontrollida, kas oleme suutelised ka ilma GPS-ide ja raadiosaatjateta metsas koordineeritult liikuma. Peame ilma abivahenditeta aru saama, kas ja kust loom tuleb, peame olema tavapärasest tähelepanelikumad ja valvsamad,” lisas ta.
Purgatsi sõnul oli sellel aastal tunduvalt rohkem neid, kes siledaraudsest laskekatseid sooritasid. Samuti oli mitmeid võistlusi ja muid võimalusi siledaraudsete kaasa toomiseks.
Osa jahiseltskonnast oli retro mitte ainult relvade osas, aga ka riietuse osas. Oli märgata vanu metsavahi, jäägrite ja muude ametimeeste rõivaid. Isegi eestiaegne metsavahi müts oli mängus. Samuti ei puudunud sõiduauto Ziguli ehk nn kopeika. Selle pagaznik mahutas lahedalt kolm taksikoera. Samuti pidasid zigullimehed kinni vanast nõuka-aegsest jahireeglist, et kazdaja ohota natsinajetsa s kapota. Vahepeatustes ilmus kui võluväel kapotile kast hea ja paremaga.
Oli märgata kohe, et jahimeeste koostöö Kaitseliiduga ei ole Ida-Virumaal vaid paberil, aga ka reaalses elus. Kaitseliidu mehed osalesid kolme veokiga, mis retro kombe kohaselt vedasid inimesi. Kaitseliidu mehed olid tublid ja said jahijuhataja poolt ka tänatud.
Hea juhtimine ning töökad koerad
Jahti juhatas kogenud Kuremäe jahtkonna pealik Robert Targiainen. Ajujaht oli juhitud kindla käega ja keegi metsa hulkuma ei jäänud, vaatamata sellele, et koordineerimiseks raadiojaamu ei olnud.
Hea juhtimine tagab ka hea tulemuse. Nii oli päeva lõpuks jahisaagiks kaks põdrapulli. Õnnelikeks küttiteks olid seekord Alar Süda, Martin Toovis ja Aivar Jürgenson. Aivar küttis ühe pulli ning Alar ja Martin olid teineteisele toeks ja küttisid pulli ühiselt.
Öeldakse, et jahiks läheb siis, kui taksid mängu tulevad. Seekord aitasid jahimeestel metsas toimetada Karmid ja Karvased oma taksidega, lisaks jooksid koos ajajatega metsas jämtlandid Turbo ja Haana ning Ida-Siberi laika Tessa. Kõigile koos peremeestega suur tänu!
Maitsev lõuna
Kahe aju vahepeal pakuti metsas maitsvat lõunat, mille valmistas Militaar Catering. Oli võimalus proovida kopraliha. Tahes tahtmata libises mõte sellele, et sellised inimesed, nagu jahimehed nii kergesti küll nälga ei jää. Juhtugu mis tahes ja olgu ajad missugused iganes.
Kogu päeva algusest lõpuni jäädvustas fotograaf Martin Koitla.
Kuna tegemist oli ikkagi jahikultuuri sündmusega, siis ei puudunud ka jahisarve helid. Jahisarve käsitles oskuslikult Robert Pavlov.
Kokkuvõtete tegemine
Õhtul toimus mõisa seminarimajas kokkuvõtete tegemine, mida saatsid Raul Räitsaku bändi helid. Õhtuse maitsva toidulaua eest hoolitses Taube Catering ja Mihkel Luus. Lauale jõudsid operatiivselt ka kütitud põtrade sisefileed.
Kokkuvõtteks võib öelda, et sellises vormis korraldatud jaht läks igati korda ja mis kõige tähtsam, osalejad jäid rahule.
Ka EJS tänab Ida-Viru Jahimeeste Seltsi ning Veikot, Liisi, Robertit ja kõiki teisi, kes suurepärase sündmuse korraldamisele kaasa aitasid. EJS-i poolt osalesid lisaks Veiko Rosile veel juhatuse liikmed: asepresident Toomas Kõuhkna ja Karel Rüütli ja tegevjuht Tõnis Korts ja nõunik Marko Vinni.
EJS-i poolt jõudu edaspidiseks ja lähtuge ka edaspidi oma motost: seltsi tugevus on tema liikmetes!
