Pärnus arutati põdraprojekti edasisi tegevusi

14. juulil toimus Pärnus Eesti-Läti põtrade uurimise koostööprojekti „Moosebelt“ arutelu Läti partneriga edasiste tegevuste osas.

Koosolekul osalesid EJS-i juhatuse liige Endrik Raun, jahindusnõunik Marko Vinni ja Läti poolne projekti koordinaator Marcis Saklaurs.

Käes on aeg viia ellu projekti praktilised tegevused

Marcis andis teada, et GPS kaelused peaksid saabuma Lätti juulikuu teises pooles. Seega peaksime hakkama valmistuma praktilisteks tegevusteks, milleks on põtrade kaelustamine GPS seadmetega. Kaelustamine on plaanis ära teha selle aasta lõpus.

Mõlemal pool riigipiiri peab kaelustama 20 põtra. Nendest 15 põtra kaelustatakse GPS seadmetega mõlema riigipiiri läheduses, et kaardistada põtrade migratsiooni ja rännet. Samuti annab see hea sisendi põtrade ühiseks majandamiseks kahe riigi vahel. Lisaks annaks see parema ülevaate põtrade liikumisest ja samuti teadmise, milline on põtrade kodupiirkonna suurus ja sellest lähtuvalt läbi viia põdrapopulatsiooni loendus.

Lätlased plaanivad suurema osa põtradest kaelustada Iklast umbes 15 km kaugusel, Mazsalaca ja Vecsalaca ümbruses. Samadest põhimõtetest püüame ka meie lähtuda, et umbes 15 põtra kaelustada Läti piiri lähedal ja ülejäänud tulemuste kontrolliks hajuti üle riigi, et võrrelda eri piirkondade tulemusi põhigrupiga.

Lätlasete eesmärk on projekti põhjal koostada põtrade majandamise juhend

Marcis andis teada, et nende lõppeesmärgiks on koostada peale projekti lõppu põtrade majandamise juhend, mis aitaks kõigil Läti jahipiirkondadel põtru paremini loendada ja majandamist suunata, et see põhineks teaduslikel alustel. Ta tõi näite oma enda jahipiirkonnast, (ca 4400 ha), kus termodrooni abil loendati ära kõik põdrad ja hirved. Abiks oli väga põhjalik Google kaardi põhine tööriist, kus tema jahipiirkonnas olid märgitud kõik vaatluspunktid ja pildid põtradest. Kokku loendas ta oma jahipiirkonnas 32 põtra.

Riiklik loendus tehakse aga Lätis üle mitme jahipiirkonna. Marcise jahipiirkonda vaadeldakse seal koos kahe naaberjahipiirkonnaga, ehk kokku ca 10 000 ha alal. Riikliku loenduse tulemusena, mille põhiliseks sisendiks on jahimeeste loendus, saadi sellel alal tulemuseks 31 põtra ehk vähem kui ainuüksi Marcise loendas droonidega oma piirkonnas. See näitab, kui erinevad on kahe kasutatud loendusmeetodi tulemused.

Riik määras nendele kolmele piirkonnale kokku küttimislimiidiks 12 isendit, 5 suurt looma ja 7 vasikat. Lätis on küttimisstruktuur 50/50 meie 30/30/30 asemel. Läti struktuurinõue mõjutab Marcise väitel tugevalt pullide küttimist ja juba on märgata, et pullide osakaal populatsioonis on väga madal. Marcis loodab, et MooseBelt projekti tulemused muudavad seda arusaamist ja põdraloendust hakatakse läbi viidama suurematel aladel arvestades põtrade liikumisi.

Lätis põdra arvukus väheneb, punahirvede arvukus suureneb

Tabel. Viimase kahe aasta põtrade arvukus, küttimislimiit ja küttimine Lätis.

Nii nagu Eestis, on ka Lätis põdra arvukus juba mitmeid aastaid langustrendis. Peamiseks põtrade arvukuse vähenemist mõjutavaks teguriks peale suurkiskjate on Läti projektijuhi arvates see, et pullide osakaal populatsioonis on madal ja põdralehmad jäävad lihtsalt viljastamata. Tal on ka kindel plaan hakata jälgima vastpoeginud põdralehmi, et tuvastada kisklussurve mõju ja aru saada kui palju Lätis langeb vasikaid kiskjate saagiks.

Marcis tõi ka ühe elulise näite toidubaasi olulisusest põdrale. Nimelt oli kunagi Gauja rahvuspargis rikkalikult põtru, aga kuna seal on inimtegevus piiratud, siis ei toimu seal ka enam raiet. Täna on rahvuspark kaetud ainult vana metsaga ja kuna põtradel seal toiduressurssi pole, siis neid rahvuspargis ka alaliselt ei ela.

Punahirvedel läheb Lätis päris hästi. Populatsioon kasvab jätkuvalt ja tohutu kiirusega. Ja tänaseks on riik seadnud üsna kõrged küttimislimiidid. Täitsa tavaline olevat kohata 100 pealist hirvekarja ja sellest lähtuvalt on Lätis väga suured metsakahjustused. Tundub, et sama mure seisab ees ka Leedus, kus on tänaseks võetud vastu otsus, et punahirvi võib küttida limiidivabalt.