23. juulil toimus projekti MooseBelt Eesti-Läti piiriülese programmi esimene töötuba, mille teemaks oli põdra (Alces alces) populatsiooni ühtne majandamissüsteem Eesti-Läti territooriumil.
Esimese töötoa viis läbi Eesti Jahimeeste Selts. Seminarist võttis osa 28 huvilist Eestist ja Lätist ja see toimus Teamsi vahendusel.
Seminari keskmes oli Soome põdrapopulatsiooni majandamise süsteem ja strateegia ning selle kogemuse võimalik rakendamine Eesti ja Läti põdrapopulatsioonide ohjamisel. Seminaril esines Jarkko Nurmi, Soome ulukiameti säästva ulukimajanduse osakonna juht.
Lisaks peateemale käsitleti põgusalt ka Skandinaavia riikides rakendatud edukaid ja ebaõnnestunud lahendusi põdrapopulatsiooni majandamisel, regulatiivseid vahendid, nende tõhusust ja erinevate sidusrühmade huvide tasakaalustamist tulevases põdrapopulatsioonide majandamise süsteemis. Samuti seda kuidas täiustada Balti riikide põdrapopulatsioonide majandamist.
Soome põdrapopulatsiooni majandamise mudel
Soomes juhitakse põdrapopulatsiooni riikliku ohjamiskava alusel. Eesmärk on hoida populatsioon stabiilsena, tootlikuna ja kooskõlas metsanduse, liiklusohutuse ning looduskaitse eesmärkidega.
Otsused põhinevad teaduslikel andmetel, mitte üksikutel hinnangutel.
Teaduspõhine otsustamine
Juhtimise aluseks kasutatakse mitut andmeallikat:
- jahimeeste vaatlused,
- küttimise statistika,
- populatsiooni mudelid,
- teadusasutuse (Luke e loodusvarakeskuse) analüüsid,
- liiklusõnnetuste ja metsakahjustuste andmed.
Kõik andmed koondatakse ühtsesse süsteemi ning neid kasutatakse küttimismahtude planeerimiseks.
Digitaalne andmekogumine
Oluline osa süsteemist on digitaalne rakendus “Oma Riista” (eesti keeles ligikaudu „Minu uluk“) mille kaudu jahimehed sisestavad vaatlusi, registreerivad küttimise ning edastavad andmed kohe pärast jahipäeva.
See võimaldab saada jooksvalt ülevaate olukorrast ja jälgida hooaja edenemist ning vajadusel korrigeerida küttimist juba hooaja jooksul.
Kohalikud ohjamispiirkonnad
Soome süsteem põhineb piirkondlikul juhtimisel. Igal piirkonnal on oma populatsioonieesmärgid.
Otsused tehakse koostöös jahimeeste, teadlaste, metsaomanike ja ametiasutustega. Küttimismahud määratakse kohalike andmete põhjal, mitte ühtse riikliku mahuna.
Küttimisload
Küttimisload antakse jahiseltsidele. Hooaja jooksul jälgitakse küttimise edenemist. Vajadusel saab lubade kasutamist kohandada ka vastavalt tegelikule olukorrale.
Selline paindlik süsteem aitab vältida nii üle- kui alaküttimist.
Jarkko Nurmi kinnitas, kui oluline on struktuursest küttimisest kinni pidada. Küttimine ei tohi olla liigselt pullide poole kaldu. Ideaalis peaks jahimaal olema 1,7 lehma ühe pulli kohta.
Suurkiskjate mõju
Arutati veel huntide ja teiste suurkiskjate mõju põdrapopulatsioonile. Toodi välja, et hundid mõjutavad põtrade arvukust ja sigivust piirkonniti erinevalt ning populatsiooni juhtimisel tuleb seda mõju arvesse võtta. Samas piirkondades, kus hundisurve on suurem, võivad küttimiseesmärgid olla teistsugused.
Soomes juba arvestatakse sellega, et suurkiskjate osakaal on suur ja tagamaks ökoloogilist tasakaalu, ei väljastata põdra küttimiseks lube piirkondadele, kus põdra arvukus on madalam kui 5 isendit/1000ha.
Metsakahjud ja liiklus
Põdrapopulatsiooni eesmärkide seadmisel võetakse arvesse metsakahjustusi, põdra põhjustatud liiklusõnnetusi ja metsaomanike huve.
Ohjamise eesmärk ei ole ainult võimalikult suur põtrade arv, vaid tasakaal erinevate huvide vahel.
Eesti ja Läti jaoks olulised tähelepanekud
Seminari arutelus leiti, et Eesti ja Läti võiksid kaaluda ulatuslikumat digitaalset andmekogumist ning jahimeeste vaatlusandmete süsteemset kasutamist. Lisaks võiks rakendada piirkondlike populatsiooni eesmärke ja teha tihedamat koostööd teadlaste ja jahindusorganisatsioonide vahel.
Regulaarset võiks anda ka tagasisidet jahimeestele hooaja jooksul.
Peamised järeldused
Soome põdrapopulatsiooni juhtimine põhineb teaduspõhisel otsustamisel ja pideval andmekogumisel. Lisaks võimaldab digitaalne vaatlus- ja aruandlussüsteem reageerida kiiresti populatsiooni muutustele.
Eduka majandamise eelduseks on kohalike jahimeeste aktiivne osalemine ning teadlaste ja ametkondade koostöö.
Eesti ja Läti jaoks peeti kõige väärtuslikumaks kogemuseks just andmepõhist juhtimist ja piirkondlikku lähenemist, mida võiks tulevikus oma süsteemides rohkem rakendada.
Tulevikku silma pidades hakatakse üha enam kasutama seire läbiviimisel droone, mitte GPS kaeluseid. Drooni seire annab kiirema ja parema ülevaate. Samuti saab droone kasutada ka teistes valdkondades (näiteks metsataimede kaitsmisel).
Vaata ka:
