Igal aastal peavad jahipiirkonnad 20. märtsiks esitama arvamushinnangud nende piirkonnas elavate sõraliste ja kiskjate kohta. Viimase kaheksa aasta arvamushinnangud näitavad meie suurkiskjate jätkuvat tõusu.

Hundi puhul on tõus peatunud või jäänud eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Vaata graafikust.

Tegemist on arvamushinnaga ja mitte kiskjate absoluutarvukusega. Võrdusmärki tegeliku arvukusega ja arvamushinnanguga teha ei saa.

Karude arvukus

Selleks aga, et teada saada, kui suur võiks olla karude ligilähedane arvukus, tuleks jahimeeste arvamushinnangut korrigeerida. Korrigeerimise aluseks on võetud P. Männili arvamus jahiajakirjas artiklis „Liiga palju karusid“ (EJ 6/2019), kus ta väitis, et jahimeeste hinnangud karude arvukusele statistilises aruandes on keskmiselt ¼ võrra tegelikkusest suurem. Lisaks ka väitis ,et erinevalt absoluutarvust väljendavad jahimeeste hinnangud arvukuse muutuste suundumusi päris hästi.

Tegime jahimeeste arvamushinnangu korrigeerimise ja panime selle graafikusse, mida kajastab graafikus 2 lilla joon. Selle alusel on karude arvukus jahimeeste korrigeeritud arvamushinnangu alusel 1587 isendit.

Lisaks oleme analüüsiks kasutanud ka alates 2022. aastast Jahise andmebaasi jahipiirkondade vaatlusi igal kevadel, alates 1.märtsist kuni 1. juunini. Graafiku 2 kollane joon kajastab mitu täiskasvanud karu sellel perioodil vaadeldi. Roheline joon aga näitab aga mitu sama aastast karupoega vaadeldi ja punane joon mitu üle 1-aastast poega vaadeldi. Vaatluste koguarvu sellel perioodil kajastab tabelis sinise taustaga number.

Kui me võrdleme 2025. aasta kevadist vaatlust, siis näeme sama aasta poegade arvu tabelis 228 isednit. Kui võtta võrdluseks juurde juba kohe ilmuva ulukiseirearuande 2026 andmed, siis 2025. a oli 98 karupesakonda ja keskmine pesakonna suurus oli 2,85 isendit, mis on kõigi aegade suurim keskmine.

Kui korrutame pesakondade arvu keskmise pesakonna suurusega, siis saame vastuseks 279 sündinud karupoega 2025. a kevadel, mis isegi ületab Jahise vaatlusi 51 karupojaga. Seega pole Jahise andmetes karupoegi üle hinnatud. Sama vahe oli ka see eelneval aastatel.

Karujahi peatamine ja tagajärjed

2025 a. peatas kohus karujahi ja küttida jõuti ainult 32 karu. Tegelikust kokkulepitud mahust – 110 karust jäi küttimata 78 karu.

Tänaseks on karujaht eemaldatud ka jahieeskirjast ning arvukuse reguleerimise eesmärgil karusid küttida ei saa. Kõik kes elavad täna, saavad paljuneda ka edaspidi. Mis aga juhtub karu arvukusega, kui karusid mitte küttida?

Toome siinkohal karude matemaatilise prognoosi, mis põhinevad täheldatud kasvumääradel Euroopas. See ei ole äärmuslik prognoos. Algandmeteks on võetud Itaalia Trento autonoomse provintsi ametlik hinnang Rapporto Grandi Carnivori 2025 ehk „Suurkiskjate aruanne 2025“.

Kui sekkumist ei tehta, kasvab populatsioon vastavalt loomulikule dünaamikale.

Euroopa pruunkaru puhul täheldatakse aastaseid kasvumäärasid 5–10%, võimalikud väärtused laienemisetapis kuni 15%.

Looduses võivad sekkuda piiravad tegurid, kuid põhisõnum jääb samaks – ilma ohjamiseta kasvab populatsioon kiiresti ja kumulatiivselt.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes on näha, et Eesti karude arvukus on väga kõrge ja populatsioon kasvav. Eesti on tõestanud, et karupopulatsiooni juurdekasv on juba täna üle 10% ja natuke alla 15%. Valides prognoosi pildilt viimase rea, siis lihtne arvutus näitab, et viie aastaga arvukus tõuseb kuni kaks korda ja 10 aastaga juba neli korda.

Kui viimases matemaatilises prognoosis kasvab algselt 118 karu arvukus 10 aasta pärast 477 karuni, siis milline on Eesti tulevik kui meil oli karu arvukus 2025. aastal juba 1100 isendit? Kui suur on see siis juba viie ja isegi kümne aasta pärast?

Priit Vahtramäe

EJS