EJS-i selgitav tekst jahimeestele
19. juulil kehtima hakkavate seaduse muudatuste puhul ei ole tegemiste sisulise jahindusreformiga. Ligikaudu 80–90% muudatustest on halduslikud ja digitaliseerimisega seotud ning sisulisi jahipidamise reegleid muudeti vähe.
Peamiste muudatustena viiakse dokumendid paberilt infosüsteemi üle, laiendatakse Jahise infosüsteemi (JAHIS) kasutamist, täpsustatakse Keskkonnaameti pädevust ja ajakohastatakse termineid.
Olulisemad muudatused
Jahise infosüsteem muutub keskseks
See on kogu seaduse kõige suurem muudatus. Varem võis dokumente pidada paberil või elektrooniliselt. Nüüd koostatakse jahipidamisõigust tõendavad dokumendid ainult elektrooniliselt.
Seaduse järgi on infosüsteemi pidajaks kas Keskkonnaamet või halduslepingu alusel jahindusorganisatsioon. Tänases praktikas on selleks Eesti Jahimeeste Selts, kes on JAHIS-e koos riigi ja partneritega välja arendanud.
Isiku tuvastamine toimub infosüsteemi Jahise kaudu, mis on x-tee kaudu riigiinfosüsteemidega ühendatud.
Jahimeestele tähendab see paberdokumentidest täielikku loobumist, Jahise muutumist ametlikuks registriks ja seda, et EJS on infosüsteemi pidaja riigiga sõlmitud halduslepingu kaudu.
Riik võib delegeerida rohkem ülesandeid jahindusorganisatsioonile
Seadusesse lisati võimalus anda halduslepinguga jahindusorganisatsioonile rohkem ülesandeid.
Lisaks anti EJS-lie õigus töödelda isikuandmeid. See legaliseerib senise praktika ning tugevdab EJS-i rolli riigi partnerina. See on jahimeeste esindusorganisatsiooni seisukohalt üks tähtsamaid muudatusi.
Ühisjahi korraldus muutub elektrooniliseks
Nüüdsest koostab jahijuhataja ühisjahis osalejate nimekirja Jahises. Jahimehed kinnitavad elektrooniliselt, et on instrueeritud jahiohutuse nõuetest ja tunnevad jahipidamise nõudeid. Varem koguti allkirju paberile.
Kehtestatud kord lihtsustab suurte ühisjahtide korraldamist.
Jahipidamisõiguse tõendamine muutub
Edaspidi tõendab jahimees jahipidamise õigust isikut tõendava dokumendiga. Eraldi jahitunnistuse või selle väljatrüki kaasas kandmine ei ole vajalik. Infosüsteemis kontrollitakse selle õiguse olemasolu.
See on oluline muudatus jahipraktika seisukohalt. Kui jahipidamise õiguse eest on maksmata, siis ei saa ühisjahil osaleda ega väljastada jahiluba. See infosüsteemi poolt automaatne kontrollimine vähendab tunduvalt selleteemalisi õiguserikkumisi.
Jahitunnistus ja jahiload muutuvad ainult digitaalseks
Seadusest eemaldatakse viited paberkandjale ja dokumendi vormile. Edaspidi räägitakse andmekoosseisust. See tähendab seda, et jahitunnistus ja jahiluba eksisteerib ainult registris.
Jahitunnistuse peatamine
Olulisim muudatus on see, et jahitunnistuse peatamise otsuse teeb edaspidi Keskkonnaamet, mitte EJS tunnistuse väljastajana. Sellise muudatuse vajalikkusele on viidanud ka õiguskantsler. MTÜ ei peaks nn kohutupidamist läbi viima. Eks praktikas näeme, kas karistused lähevad karmimaks kui seni, aga see on menetleja otsustada.
Jahitunnistuse peatamise puhul ei ole tegemist lisakaristusega, vaid kaasneva karistusega ja igal juhul on muudatus ka jahimeestele mugavam (kui nii võib väljenduda), sest kahe menetluse asemel viiakse läbi üks.
Jahitunnistuse kehtivuse peatamine hakkab kulgema otsuse kättesaamisest ja tunnistuse väljastaja ehk EJS teeb infosüsteemi märke, mis kohtuvaidluse võitmisel eemaldatakse.
Keskkonnakahju regulatsioon kirjutati ümber
See on üks sisuline muudatus. Seadus määratleb täpselt, millal tekib keskkonnakahju. Näiteks kui uluk hukatakse ilma loata keelatud ajal ja kohas ning keelatud vahendiga, hävitatakse urg või pesa.
Kahju hüvitamise ülempiiriks sai 8000 eurot. See on oluline tõus jahimeestele, aga siiski poole väiksem, kui algselt plaanitud 16 000. EJS-il õnnestus see maksimumsumma sisendite andmise käigus saada selliseks, nagu ta seaduses on. EJS põhjendas, et 8000 maksimumina on piisav ja liiga kõrged trahvid ei anna soovitud tulemust.
Karistussätted
Karistussätetes muudeti sõnastust. Lisandus karistus keskkonnaameti kehtestatud lisapiirangute rikkumise eest.
See on tegelikult oluline muudatus, mis tähendab, et jahimees peab väga hästi tundma keskkonnaameti peadirektori poolt välja antud käskkirju, mida üsna tihti välja antakse ja mida tihti muudetakse.
EJS näeb siin jahiseltsidele ja jahimeestele kohta, kus tuleb olla eriti tähelepanelik. Trahvi määr on füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut (trahviühik on alates 1. jaanuarist 2025.a 8 eurot), juriidilise isiku ehk siis jahiseltsi puhul aga kuni 3200 eurot.
EJS-i seisukohast kõige olulisemad punktid
Seaduse positiivsed muudatused on:
- EJS-i roll riigi partnerina tugevneb halduslepingu kaudu.
- JAHIS saab ametliku keskse infosüsteemi staatuse.
- Väheneb paberimajandus.
- Ühisjahtide korraldamine muutub lihtsamaks.
- Jahipidamisõiguse kontroll muutub kiiremaks.
Erilist tähelepanu vajavad:
- suur sõltuvus JAHIS-e töökindlusest;
- elektrooniline asjaajamine muutub kohustuslikuks, mis võib tekitada raskusi vanematele jahimeestele;
- Keskkonnaamet saab mitmes menetluses senisest suurema rolli.
