Maanteel liiklusõnnetuses hukkunud suuruluki koristamine on jahiseltsidele jahiseadusest tulenev ülesanne. Sama oluline kui looma teelt eemaldamine on aga juhtunu korrektselt JAHISes fikseerida.
JAHIS ei peaks jahimehe jaoks tähendama järjekordset bürokraatlikku kohustust. See on meie ühine töövahend ja teabekeskus, mille kaudu tekib ülevaade sellest, mis jahimaadel tegelikult toimub.
JAHISesse kogutud andmeid kasutatakse ulukite arvukuse hindamisel, küttimise korraldamisel ning liiklusõnnetuste ja ulukite liikumise analüüsimisel. 2026. aasta jahiseaduse muudatustega on JAHISe roll veelgi kasvanud ning sellest on saanud keskne jahidokumentide süsteem. JAHIS on jahimeeste oma ning on algusest peale loodud selleks, et meil oleks lihtsam omi asju ajada.
Info omamine annab jahimeestele võimaluse olla riigis otsuste tegemise juures. Selle eelduseks on aga, et meie kogutud andmed oleksid täielikud, õiged ja usaldusväärsed.
Iga maanteelt koristatud hukkunud suuruluk on oluline info
Igal aastal hukkub Eesti teedel arvestatav hulk suurulukeid. Nende seas on metskitsi, metssigu, põtru ja teisi suurulukeid, sealhulgas suurkiskjaid. Kui jahimees sellise looma teelt koristab, ei tohiks infokett sellega lõppeda – juhtum tuleb fikseerida ka JAHISes.
See ei ole pelgalt statistika pärast vajalik. Teatud liikide puhul mõjutavad liikluses hukkunud loomad ka küttimislimiidi täitmist. Kui teelt koristatud loom jääb JAHISesse kandmata, ei kajastu tegelik suremus andmetes ning tulemuseks võib olla olukord, kus ametlik statistika ja tegelik olukord looduses lähevad lahku.
EJS-i „Ulukid teel“ projekti käigus on võrreldud JAHISe andmeid riigiinfo telefonile 1247 teatatud liiklusõnnetustega. Võrdlus näitab, et osa jahimeeste koristatud suurulukitest jääb JAHISesse kandmata.
Näiteks 2026. aasta esimesel poolel jäi JAHISes kajastamata 34 metsseaga ja 74 põdraga toimunud liiklusõnnetust, mille kohta oli olemas ka jahimehe tagasiside. Samuti polnud JAHISes selle aasta kohta ühtegi raudteel hukkunud ja sealt koristatud suuruluki kannet, kuigi selliseid juhtumeid oli ligi 20. Ka raudteelt koristatud suurulukid tuleb JAHISes fikseerida.
Miks on korrektne kanne oluline?
JAHISesse sisestatud andmed aitavad hinnata ulukite tegelikku suremust ja arvukust ning annavad sisendi küttimismahtude määramiseks. Samuti võimaldavad liiklusõnnetuste täpsed asukoha- ja ajaandmed analüüsida, kus ja millal satuvad ulukid kõige sagedamini teedele.
See teadmine aitab omakorda kaasa liiklusohutusele. „Ulukid teel“ projekti raames kasutatakse kinnitatud juhtumite andmeid kaardirakenduses, mille eesmärk on näidata liiklejatele kõrgema ulukiõnnetuste riskiga kohti ja aegu. Seetõttu on oluline võimalikult täpselt fikseerida ka juhtumi aeg ja asukoht.
JAHISes on meie info, meie endi huvides
JAHISesse andmete kandmine ei ole eesmärk omaette. Oluline on, et jahimeeste tehtud töö ja meie kogutud väärtuslik info ei läheks kaduma.
Info kogumise ahel algab konkreetsest jahimehest, kes läheb sündmuskohale ja eemaldab hukkunud suuruluki teelt.
Info kogumise ahel algab konkreetsest jahimehest, kes läheb sündmuskohale ja eemaldab hukkunud suuruluki teelt. Sellest hetkest sõltub, kas juhtum jõuab ka ühisesse andmestikku. Kui algandmed on puudulikud, ei saa ka nende põhjal tehtud analüüsid ja otsused olla täielikult usaldusväärsed.
Seetõttu palume kõigil jahiseltsidel ja jahimeestel jälgida, et iga maanteelt või raudteelt koristatud suuruluk saaks korrektselt JAHISesse kantud.
See on väike lisasamm ühe juhtumi juures, kuid kõigi jahimeeste peale kokku loob see usaldusväärse pildi sellest, mis Eesti jahimaadel tegelikult toimub.
Korrektne info aitab meil põhjendada oma seisukohti, osaleda jahindust puudutavate otsuste tegemisel ning näidata, et jahimehed on usaldusväärsed partnerid nii ulukiasurkondade majandamisel kui ka liiklusohutusse panustamisel.
Hoiame oma andmed korras, sest mida parem on meie info, seda tugevam on meie hääl otsuste tegemisel.
Urmas Salmu
EJS-i projekti „Ulukid teel” projektijuht
