Leedu keskkonnaministeerium esitas kooskõlastamiseks keskkonnaministri määruse eelnõu, millega tehakse ettepanek kehtestada 2026–2027. aasta jahihooajaks põtrade küttimismahuks 3935 isendit. See on vähem kui kahel eelmisel hooajal kehtinud ligikaudu 4300 isendi suurune limiit.
Põder on jätkuvalt ainus Leedus jahitav sõraline, kelle küttimine on riiklikult kehtestatud küttimismahuga piiratud, kirjutab ajakiri Medziokle. Konkreetse mahu igas omavalitsuses teevad ettepanekuna kohalike omavalitsuste jahiulukite küttimismahtude määramise komisjonid, kuhu kuuluvad Keskkonnaameti, riigimetsa majandaja, erametsa- ja maaomanike ning jahimeeste organisatsioonide esindajad. Lõpliku üleriigilise mahu kinnitab keskkonnaminister.
Suurimad küttimismahud on tänavuseks hooajaks kavandatud järgmistele piirkondadele:
- Švenčionyse rajoon – 214 põtra,
- Varėna rajoon – 205 põtra,
- Ignalina rajoon – 201 põtra.
Põdrapulle on lubatud küttida 15. augustist kuni 15. detsembrini, lehmi 1. oktoobrist kuni 30. novembrini ning vasikaid 1. oktoobrist kuni 31. jaanuarini.
Varem kaaluti limiidi kaotamist
Ministri otsus on oluline seetõttu, et juba eelmisel aastal arutati võimalust loobuda põtrade küttimise limiidist üldse. Sellise ettepaneku esitas keskkonnaministeerium jahieeskirjade muudatuste eelnõus, kuid see pälvis palju kriitikat jahimeeste organisatsioonidelt, looduskaitsjatelt ja poliitikutelt.
Pärast arutelusid otsustati limiiti siiski mitte kaotada. Aasta alguses kinnitas keskkonnaminister Kastytis Žuromskas, et praegu puudub piisav alus põtrade küttimise piirangutest loobumiseks, sest puuduvad usaldusväärsed andmed populatsiooni seisundi ja sellise otsuse pikaajaliste tagajärgede kohta.
Miks ei saa põtru piiranguteta küttida?
Kuigi Leedu põdrapopulatsioon on püsinud üsna stabiilne, on see liik märksa tundlikum kui näiteks punahirv või metskits.
Põdrad elavad üksikult või väikestes gruppides ning lehmad toovad enamasti ilmale ühe, harvem kaks vasikat. Sellise aeglasema sigimise ja väiksema juurdekasvu tõttu taastub põdrapopulatsioon oluliselt aeglasemalt kui teiste sõraliste oma.
Lisaks sõltuvad põdrad suurel määral sobivatest elupaikadest. Metsade killustumine, soode kuivendamine ja elupaikade hävimine vähendavad nende eluala. Viimastel aastatel on üha enam räägitud ka huntide kasvavast mõjust põdravasikate ellujäämisele. Jahipiirkondade kasutajate vaatlused näitavad, et mitmes piirkonnas nähakse vasikaid igal aastal üha vähem.
Neil põhjustel võiks kontrollimatu põtrade küttimine kaasa tuua pikaajalisi negatiivseid tagajärgi. Kui kütitaks liiga palju täiskasvanud loomi, kuluks populatsiooni taastumiseks palju aastaid. Just seetõttu rakendatakse Leedus ka edaspidi kindlalt määratud küttimismahtud, mis võimaldab reguleerida küttimist vastavalt iga aasta populatsiooni seisundile, mitte jätta seda täielikult piiranguteta.
