Vormsi Jahiseltsist| Lääne Elu

Vormsi Jahiseltsist| Lääne Elu

597

Originaalallikas:Lääne Elu artikkel

Vormsi jahiseltsil ei õnnestunud saada nõusolekut oma soovile pikendada jahiõigust saarel, piirkonna jahiõigus läks avatud konkursile.
Varem ajaliselt piiramata jahiõigus muudeti kümmekonna aasta eest tähtajaliseks, mis tõi jahiseltsidele kohustuse iga kümne aasta järel uuendada kokkuleppeid maaomanikega, kelle maadel nad jahti peavad. Enamik neist õigustest lõppevad tänavu ja mullu suvest algaski jahiõiguse uuendamise protsess. Jahiõiguse pikendamiseks tuli jahiseltsil või -ühingul esitada maakonna jahindusnõukogule kokkulepped enam kui poolte oma jahipiirkonna maaomanikega.
Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose ütles, et Vormsi jahiselts ei saanud 50 protsendi maaomanike nõusolekut, mistõttu jahindusnõukogu ei kinnitanud Vormsi jahindusseltsile jahinduspiirkonda. Roose lisas, et kui piirkond jääb kinnitamata, kuulutatakse välja avatud konkurss, millest võivad osa võtta ka teised ühingud.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti Ivar Marleni sõnul arutas jahindusnõukogu Vormsi jahiseltsi soovi jahiõigust pikendada koguni kolmel korral. „Esimest taotlust vaatas nõukogu kaks korda. Siis tegi Vormsi selts uue taotluse, aga ka seal ei olnud pinnad kirjas nii, nagu oleks pidanud,“ sõnas ta. Jahindusnõukogu toetus on aga keskkonnaametile aluseks jahipiirkonna kinnitamisel.
Vormsi jahiselts pole Läänemaa jahindusnõukogu otsustega rahul. Seltsi juhatuse liige Ants Varblane selgitas, et alustas suvel jahipiirkonna kasutusloa pikendamise taotlemist. „Paljudega sõlmisime suulised lepingud, kuna kirjalike sõlmimiseks enam aega ei jäänud,” ütles ta. Vormsi jahiselts esitas jahindusnõukogule taotluse teadmises, et vajalik 51 protsenti võimalikust jahimaast on lepingutega kaetud, aga jahindusnõukogu Varblase sõnul seda nii ei näinud. „Kirjutasime ka õiguskantslerile, sest jahindusnõukogu ei ole oma otsust põhjendanud. Protokollist loeme, et „esitatud on valeandmeid“ ja „asjad on segased“. „Ei ole esitanud valeandmeid,“ ütles Varblane. Tema sõnul peaks Vormsi jahiseltsi jahiõigust pikendama veel aasta võrra, et selts jõuaks teha kõik, nagu vaja.
Vormsi jahiseltsi juht Rein Veitmaa kinnitas, et saarel on küll maaomanikke, kes on jahimeestele „ei” öelnud. Tema sõnul on selliseid maaomanikke kümmekond. „Jahipiirkonna kasutusõigus lõpeb 31. mail, aga selleks ajaks saame vast asjad korda,“ ütles ta.
Jahiküsimus Vormsil on siiski nii oluliselt esile tõusnud, et läinud nädalal kutsuti kokku arutelukoosolek. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul tuli koosolekule paarkümmend inimest, peamiselt küll jahimehed, aga ka maaomanikke.
„Võib öelda küll, et mõned maaomanikud ei ole jahiseltsi töö tulemustega rahul,” ütles Jõgeva. „Neil on jahiseltsile pretensioonid ja praegu nad nõusolekut Vormsi jahiseltsile ei andnud,” lisas ta. Vallavanema sõnul on ka neid, kes ütlevad, et oleks pigem nõus, et jahti hakkab saarel pidama keegi teine.
Vallavanema sõnul on probleemiks metssigade üles küntud heinamaad. „Jahiselts on samas etteantud normid alati täitnud. aga sigu võib sattuda saarele vahel rohkem. Ja kui ei saa neid parasjagu kätte, siis nii on,“ ütles Jõgeva. Vallavanem lootis siiski, et Vormsi rahvas leiab ühise keele ja inimesed lepivad omavahel kokku.
Vormsi jahiseltsi juhatuse liige Ants Varblane pidas tüli võimalikuks põhjuseks huvide konflikti jahiseltsi ja saare suuremate äriühingutest maaomanike vahel. Ühe tugevamalt Vormsi jahiseltsi vastu oleva maaomanikuna nimetas ta saarel loomakasvatusega tegelevat OÜd Vormsi MT. „Nende maadel on olnud kõige suuremad metsseakahjud ja nüüd loodavad nad ilmselt väljast tuleva pakkuja peale,“ ütles ta.
Ege Kanarbik Vormsi MTst tunnistas, et neil on olnud jahiseltsile pretensioone. „Oleme need esitanud nii jahiseltsile kui ka keskkonnaametile ega soovi küsimust ajakirjanduses kommenteerida,“ andis ta Lääne Elule teada.
Läänemaa jahindusklubi esimehe Endrik Rauni sõnul on Vormsi hea jahipiirkond. „Piisavalt on ulukeid – põhiliselt metssiga ja põder. Linnujahil käivad ka jahituristid. Samuti on Vormsil nähtud karu ja hunti,“ ütles ta. Vormsi jahimehi hindas Raun tublideks, kuid lisas, et jahimees ja maaomanik peaksid siiski hästi läbi saama. „Võtmesõna on siin selgitus. Linnas elav maaomanik näeb jahimehe tegevust teisiti kui maal elav ja tegutsev maaomanik. See, kellel on kartul maas, mõistab paremini, millega jahimehed tegelevad,“ ütles ta.
Rauni sõnul on Eestis 17 seltsi, kelle jahipiirkonnad lähevad n-ö vabaturule ehk neile tuleb uus konkurss. „Nüüd saab piirkonna see, kes sõlmib maaomanikega rohkem lepinguid,“ selgitas ta.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen käis samuti Vormsi jahinduse arutelukoosolekul ja talle jäi oma sõnul mulje, et ka maaomanikud on selle poolt, et nende ressursi üle ei tuleks otsustama keegi kaugelt ega jahisaadused läheks Vormsilt välja.
„Praegu pole Vormsi jahipiirkonna osas küll keegi teine [jahiselts] meie poole pöördunud,“ tõdes Marlen. „Kui jahipiirkonnale on üksainus taotleja, vaatame üle, et tal oleks vähemalt üks kinnistu või üks leping maaomanikuga. Kui on mitu taotlejat, pakume esimese variandina neile võimalust võtta jahipiirkond ühiselt. Kui kandideerivad seltsid seda ei vali, hakkame võrdlema,“ selgitas Marlen konkursi korda.
Läänemaa jahindusnõukogu esimees Roose ütles, et Vormsi jahimeestel on veel aega kokkuleppeid sõlmida, sest praegune jahiõigus kehtib mai lõpuni. Vormsi jahimehed püüavadki maaomanikega kokkuleppele jõuda. Jõgeva sõnul on Vormsil lepingute sõlmimine sellevõrra keerulisem, et paljud maaomanikud, elavad Rootsis ja nendega ühenduse saamine võtab aega.
Jahiseltsi juhatus tundis ennast vist liiga enesekindlalt, arvates, et konkurente pole, ega näinud ka väga vaeva Rootsi maaomanike kontaktide otsimisega,“ nentis Varblane. Nüüd on vald lubanud kontaktide leidmisega jahimeestele appi tulla.
„Peamine on, et me poleks pärast olukorras, kus seal [Vormsil] kellelgi küttimisõigust pole. Kui tuleb mitu huvilist, pakume kõigepealt, et nad haldaks jahipiirkonda koos, aga meie vaates on see eelistatult ikka kohaliku elu küsimus,“ ütles Roose.
Marleni sõnul kipub jahipiirkonna pidamine olema seltsile vahel pigem kulu kui tulu. „Nii metsamajanduses kui ka põllumajanduses tekkivate ulukikahjude eest kipub vastutama jahipiirkonna pidaja. Inimesed peavad ju käima päevatööl ka, ega saa kogu aeg põllu kõrval sigu valvata,“ ütles ta.

JAGA