Küttimismahtudest ja kokkuleppest KÕL-i pikendamisel

Küttimismahtudest ja kokkuleppest KÕL-i pikendamisel

370
Foto: EJS

Mõne aja pärast algab suur sügisene jahihooaeg sõralistele ja hetkel toimuvad jahindusnõukogud, kus lepitakse kokku küttimismahte. Oleme EJS-is palju rääkinud põdrast ja ilmutanud asjakohaseid materjale nii ajakirjas, kodukal kui rääkinud sellest erinevatel koosolekutel, sh volikogul. 

Siin on lingitavad soovituslikud materjalid nii põdra küttimise kui ka metssea ja metskitse kohta, mis on kokkupandud juhatuse liikme Priit Vahtramäe poolt.

Sõraliste hea käekäigu osas on vastutus eelkõige meil ‒ jahimeestel. Meil on täna olemas vajalikud mehhanismid, et teha õigeid valikuid. Jahindusnõukogus on vaja küttimismahtude osas konsensust, see annab meile võimaluse võrdsena laua taga kaasa rääkida. Meil on vaja sirge seljaga ja pädevaid jahindusnõukogude liikmeid, kes teeksid jahimeestele parimad ja õiglased otsused.

Jahindus vajab alati fakte, rääkides faktidega oleme arusaadavad. Seetõttu on oluline, et enne küttimismahtude otsustamist oleksid olemas kindlad arvud ja faktid, mis on maakonna seltsidega läbi räägitud. Hea ja kvaliteetne tulemus maakonnas sõltub seltside, jahindusnõukogu ja partnerite koostööst.

Mitme maakonna senine positiivne kogemus näitab, et küttimismahtude kinnitamisel on mõistlik kasutada mitte fikseeritud arvu vaid pluss-miinus vahemikku. See annab võimaluse vajadusel mahtude ümberjagamiseks seltside vahel ja aitab ära hoida mahtude mittetäitmisest tulenevaid probleeme. Põhjused mittetäitmise puhul võivad olla väga erinevad. Ja nagu viimase aja praktika on näidanud, osutatakse mahtude täitmisele üha enam tähelepanu. Seetõttu on meie kvaliteetsed otsused hädavajalikud.

Vajalik on meie kõikide aktiivsus. Nii jahindusnõukogude liikmete, klubide ja seltside asjaajajate kui ka jahimeeste oma. Oma huve tuleb meil endil kaitsta, seda ei tee keegi kuskil ära. Kui me oma huvide eest ei seisa ja kaasa ei räägi, tehakse otsused ilma meieta. Ja tulemused ei pruugi meile meelepärased olla.

Lisame siinkohal ka 20.06.2022. Keskkonnaametis osapoolte vahel tehtud kokkuleppe, kuidas KÕL pikendamisel jahindusnõukogudes toimida.

Jahindusnõukogude liikmetele on seda KeA poolt kindlasti tutvustatud, aga saatsime selle ka listi tutvumiseks kõigile ja esitame ka selle kirjatüki lõpus. Arvatavalt kujuneb erinevates piirkondades erinev praktika. See sõltub palju isikutest ja huvidest, aga ka nõukogude läbiviimise juhtimise kvaliteedist. Kaks maakonda on protsessi lõpetanud, teistel on vaja veel pingutada.

Ka see nn jaanipäeva kokkulepe jätab võimalused tõlgendamisteks. Meie seisukoht on, et sellesse kuu ajalisse kontrollimise perioodi ei ole vaja kinni jääda. See on pooltele eelkõige võimalus, mitte kohustus. Samuti võiks seda rakendada üks kord. Mitmekordsel rakendamisel pole sisulist mõtet ja see venitab asjatult niigi venima jäänud protsessi. Koostööd ja läbi rääkida saab pidevalt ja ilma igasuguste kordade ja reegliteta. Seda näitab nii Tartu Jahindusklubi kui ka mitmete teiste kogemus.

Selles „jaanipäeva“ kokkuleppes on kolm osa ehk sammu, millega kõik osapooled nõustusid.

  1. samm

Peale jahindusnõukogu liikmetele edastatud pikendamise taotlust kontakteerub jahindusnõukogu liige taotlejaga ning 1 kuu jooksul (enne jahindusnõukogu toimumist) teostatakse üheskoos andmete kontroll.

  1. samm

Taotleja edastab Keskkonnaametile andmed lepingu sõlminud maaomanike katastriüksuste ja võimalusel ka põllumassiivide kohta vähemalt 3 tööpäeva enne jahindusnõukogu koosolekut. Jahindusnõukogu „jah“ otsuse puhul lisatakse katastriüksuste ja põllumassiivide nimekiri jahindusnõukogu protokollile ja need andmed on avalikud.

  1. samm

Vajadusel võib jahindusnõukogus teostada kuni 5 lepingu kontrolli.