Kuninglik jahihooaeg: algaja esimesed sammud hõrgu ulukiroani

    Kuninglik jahihooaeg: algaja esimesed sammud hõrgu ulukiroani

    60
    Foto: Kaupo Kindsigo

    Kiire suveaeg saab mööda ning kodugurmaanid kolivad ennast grillilt vaikselt pliidile ja ahju. Sügisega saab alguse kuninglik jahihooaeg, kus metsast võib hankida kõiki söödavaid loomi ja linde.

    Maitseentusistidele, kes soovivad esimest korda ulukilihaga kokkamist proovida, jagab nõuandeid ulikiroogadele spetsialiseeruv Kerlin Ledis.

    Miks ulukiliha?

    Aina enam eestlasi eelistavad ulukiliha, sest see on puhas, maitsev ning kodumaine. Liha tarbimisel on suureks märksõnaks tõusmas ka raiskamise vähendamine ehk tähelepanu pööramine sellele, et kõik tooraine saaks kasutatud. Liha puhul tähendab see n-ö toiduvalmistamist „ninast sabani“.

    Samuti peetakse metsast hangitud ulukiliha paremaks poelettidel pakutavast, sest oluliseks väärtuseks on ka tooraine vähesem töötlemine ja lisaainetevaesemad maitseained. Erinevalt kodustes tingimustes kasvatatud loomadest ei ole metsloomaliha ka stressis, mis hõlbustab maitsva toidu valmistamist.

    Alustame algusest: kust liha saada?

    Et poes müüakse ulukiliha teadupoolest vähe, saab väärtuslikku liha endale kõige paremini hankida jahikäikudelt. Enesestmõistetavalt ei ole aga kõik selles valdkonnas tegijad, mis tähendab, et piisab ka mõne jahimehe tundmisest, sest liha jagamine tuttavatele on täiesti tavapärane. Samuti kingitakse liha ka maaomanikele, kes ise küll jahimehed pole, ent lubavad oma maal jahti pidada.

    Jahil saab ka püssi käes hoidmata abiks käia. Näiteks jagatakse korralikud portsjonid alati välja ka ajujahi liikmetele, kes tegelevad loomade suunamisega. Lisaks maitsvale boonusele on hirvede ja põtrade ajujahid ka seltskonna mõttes kõige ägedamad ning annavad ainulaadse kogemuse neile, kes jahindusega kokku ei puutu.

    Kui vajalikud tutvused puuduvad, saab lihahuvilisele osaks ikkagi poodi sammumise rõõm.

    Millisest lihast alustada?

    Ka kodukulinaaria keskendub aina enam viisidele, kuidas metsaloomade liha otsast lõpuni maitsvalt ära kasutada. Neile, kes põdramokkade või kopra saba valmistamise kunsti veel ei evi, jagab kokkamisrõõmu ka lihtsamate roogadega.

    Kõige lihtsam on alustada metsseaga, mida saab võrrelda liha jaotustükkidelt koduseaga. Aga kuna tegemist on siiski metsloomaga, vajab ta teistsugust, pigem tugevamat maitsestamist. Kui täoselt ei tea, millist tükki milliseks toiduks kasutada, tuleb appi liha hautamine. Nii saab õigel töötlusel pehmeks iga tüki. Oluline on liha korralikult puhastada, sobivateks tükkideks lõigata, kergelt pannil pruunistada ning haudepotti pista. Pisema looma puhul (näitkes põrsa puhul), on mõnus potti pista terve kints.

    Kuidas liha talveks hoida?

    Liha talveks sisse enam vanamoeliselt ei soolata, vaid enamikel jahimeestel on tänaseks olemas vaakumpakendajad. Liha säilitatakse seega vaakumis ja sügavkülmas. Kõik, mis säilitamisele ei kuulu, läheb maitsvaks hakklihaks.

    Loomulikult on ka kodused vorstid ja konservid liha hõlp säilitamise viis, kuid aina enam kerkivad esile lihatööstused, kes valmistavad lihast sügavkülmutatavaid pooltooteid: frikadelle, kotlette, toorvorste ning isegi pelmeene. Tootearendusega näevad vaeva nii suur-kui väiketööstused. Ikka selleks, et jahimehed oma kütitud liha nende juurde viiksid. Võimalusel viiakse liha väiketööstusesse, sest nendelt saab tagasi just enda viidud lihast valmistatud tooted. Suutööstuste puhul saadakse lihtsalt võimalus pakutud vääringus tooteid endale soetada. 

    Metsarahvapäev toimub juba 17. septembril üle Eesti. Loe lähemalt ja vaata retsepte metsarahvapäeva kodulehelt.