24. märtsil toimus FACE liikmete üldkogu koosolek, kus keskenduti organisatsiooni tulevikule, jahinduse mainele Euroopas ning mitmetele aktuaalsetele poliitikateemadele alates pliimoonast kuni suurkiskjate majandamiseni.
Üldkogu avasid FACE president Laurens Hoedemaker ja Taani jahimeeste seltsi president Claus Lind Christensen.
Presidendi aruanne
FACE president Laurens Hoedemaker andis lühikese ülevaate tegevustest ja kokkusaamistest, kus ta on osalenud ja millised kokkuleppeid on FACE tasemel kokku lepitud ja saavutatud.
Tegevjuhi aruanne
FACE tegevjuht David Scallan andis ülevaate FACE-s töötavatest inimestest. Lisaks tegi ta kiire ülevaate küsitlusest, mis liikmete vahel läbi viidi. Üle keskmise hinnangu alusel ollakse FACE tegevustega rahul, tegevusi ja kommunikatsiooni peetakse kasulikeks. Üldiselt on liikmed arvamusel, et jahinduse maine on Euroopas positiivse kuvandiga. Ainukesena tuntakse muret liikmete poolt FACE majanduslik poole üle.
Scallan rääkis ka tööplaani täitmisest ja esitles FACE 2027. aasta strateegiat. Tegi veel ülevaate Euroopa peamistest poliitilistest arengutest, mis puudutavad linnujahti teatud liikidele, suurkiskjate ja väikeulukite majandamisest, pliist ja tulirelvadega kaubitsemise direktiivist, haigustest, hülgesaaduste turustamisest jpm.
FACE üldkogu töökorra ja põhikirja muudatusettepanekud
Koosolekul toimus FACE presidendi valimise korra läbivaatamine ja muutmine. Lisaks vaadati läbi FACE’i liikmemaksu kriteeriumid ja selle muutmine.
Pearaamatupidaja aruanne
Pearaamatupidaja andis ülevaate 2025. aasta majandusaasta aruandest ja 2026. aasta eelarvest.
FACE kommunikatsiooni uuendused
FACE kommunikatsiooni ülevaate andis Garry Doolan, kes on FACE uus kommunikatsiooni töögrupi juht.
Ta selgitas, et plaanis on uue kommunikatsiooni strateegiakava välja töötamine. Töösse võetakse ka Eesti ettepanek rahvusvahelise jahimeeste päeva tähistamise osas.
Arutelu jahipidamise eetika üle Saksamaal
Liikmed Saksamaalt tõid selle teema lauale, sest neile tundub, et aina enam on jahindus ajas muutunud ning on aina enam tehnoloogia kasutamise poole kaldu.
Kõik tegevused on meedias nähtavad ja eetilised argumendid, mis toetavad loomade tahtlikku tapmist hakkavad otsa saama. Nad tõdesid, et lõpuks otsustab jahipidamise jätkusuutlikkuse üle ühiskond.
Taani ettekanne – miks haavlipüsside pliimoon keelustati ja millised on selle mõjud
Ettekande tegi Lars Thune Andersen Taani jahimeeste seltsist. Taanis on plii kasutamine haavlimoonas keelatud 30 aastat, alates aastast 1996.
Täpsema kokkuvõtte ettekandest teeme meie jahimeestele eraldi loona.
