Keskkonnaagentuuri eestvedamisel kogunes täna esmakordselt suurkiskjate seire nõukogu, mille eesmärk on koondada erinevate osapoolte kompetents tagamaks seireandmete parem kvaliteet ning seeläbi teaduspõhisemate otsuste tegemine Eesti suurkiskjate kaitseks ja ohjamiseks.
Kohtumisel osalesid teadusasutuste – Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli – teadlased, Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad ja valdkonna eksperdid, samuti Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajad.
Nõukogu eesmärk on tuua kokku erinevad osapooled nagu teadlased, jahimehed ja riigiasutused ning luua ühine arusaam ja usaldusväärne raamistik seire arendamiseks. Sealhulgas hinnati, milliseid täiendavaid seiremeetodeid oleks võimalik ja otstarbekas senisesse seiresüsteemi integreerida, et parandada andmete kvaliteeti ja usaldusväärsust.
Kohtumisel anti ülevaade senisest suurkiskjate seirest ning rõhutati vajadust olemasolevat metoodikat täiendada. Ühe võimalusena käsitleti geneetiliste analüüside integreerimist seiresse, et täiendada praeguseid seiremeetodeid ning anda täpsem pilt suurkiskjate populatsioonide seisundist. Kõlama jäi vajadus ka täiendava kommunikatsiooni osas, et osapooled mõistaksid ühelt poolt paremini oma rolli ning teisalt oleksid otsused arusaadavamad.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on nõukogu loomine oluline samm edasi: „Viimastel aastatel on suurkiskjate seire ümber tekkinud erinevaid arusaamu nii andmete usaldusväärsuse kui ka nende tõlgendamise osas. Tänapäeval on seireks olemas mitmeid erinevaid võimalusi ning oluline on hinnata, kas ja milliseid täiendavaid meetodeid oleks mõistlik senisesse seiresse integreerida. Keskkonnaagentuuri roll on selle arutelu eestvedajana tuua ühe laua taha teadlased, jahimehed ja riigiasutused, et kujundada ühiselt teaduspõhine ja usaldusväärne seireraamistik.“
„Suurkiskjate kaitse ja ohjamine peab põhinema võimalikult täpsel ja usaldusväärsel teadmisel nende asurkondade seisundist. Uue seire nõukogu eesmärk on tuua teadlased, jahimehed ja riigiasutused ühe laua taha, et arendada seiremetoodikat, võtta paremini kasutusele geneetilised analüüsid ning suurendada usaldust suurkiskjate kohta tehtavate otsuste vastu,“ ütles Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse asekantsler Antti Tooming.
Suurkiskjate Seire Nõukogu roll on toetada seiremetoodika arendamist, koondada eri osapoolte teadmised ning aidata kujundada lühi- ja pikaajalisi tegevusplaane. Esimesel kohtumisel jõuti ühisele arusaamale nõukogu vajalikkuses ning lepiti kokku töö jätkamises regulaarsete kohtumiste kaudu.
Suurkiskjate seiret korraldab Keskkonnaagentuur koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaametiga.
