Soome jahituriste meelitavad Eestisse metssead, itaallasi meie linnud, kuid mitmel põhjusel ei ole jahiturismindus meie metsarohkes riigis nii edukas kui võiks.
Eestis on palju turismitalusid, kus lisaks majutusele ja muudele tegemistele pakutakse võimalust metsas jahti pidada.
See on eritingimustega reguleeritud turismivaldkond: kinni tuleb pidada jahireeglitest, küttimishooajast ja paljust muust, kuid selline turism on maailmas väga hinnas ja on seepärast Eestilegi hea šanss – aastas külastab Eestit 4000–5000 välisjahimeest. Kõva häälega sellest ei räägita, kuid mõnikord võib meie metsades kohata jahti pidamas ka kõrge staatusega tegelasi Euroopast.
Mehe loomuses istub kaugest ajast peale soov küttida, olla oskuslik ambur ja sitke võitleja, kuid suureneb nendegi hulk, kes seda hobi õigeks ei pea ning jahtimise vastu ägedalt võitlevad. Pidevalt muutuvad õigusaktid ja reeglid pärsivad stabiilset arengut.
Jahituriste jätkub seepärast, et paljudes Euroopa tiheda asustusega riikides, nagu Holland, Belgia, Taani, Luksemburg, polegi kuhugi kedagi küttima minna. Kaugele sõita on kulukas, Eesti on aga meeldivalt lähedalt.
Eestis metsa ja hõredat inimasustust veel on, aga kas nii väikses riigis on jahiturismil perspektiivi või peaksime oma loodust ja loomi hoopis kaitsma?
Loe kogu artiklit ajalehest Postimees
