Suve algus on väikeste põdramudilaste aeg

Suve algus on väikeste põdramudilaste aeg

739
Foto: Flickr

Soome Loodusvarade Keskuse poolt aastatel 2008–2011 GPS-kaelustega varustatud põtrade seas oli ka palju poegivaid lehmi. Nende liikumisi ja elupaikade valikut uurides saadi palju uut teavet põtrade käitumise kohta poegimisperioodil.

Avaldame soome jahiajakirjast Metsästäja 4/23 tõlgitud Markus Melin, Juho Matala, Jyrki Pusenius ja Lauri Mehtätalo teksti, mille tõlkis jahimees Endrik Raun.
Lisatud on soome keelne link ajakirja artiklile, kus näete tekstis viidatud pilte ja graafikat.

Varasemad väliuuringud eri maailma paikadest räägivad, et põdrad poegivad peaasjalikult mai kuus. Kõige varem on täheldatud poegimist aprilli lõpus ja kõige hiljem juunikuu alguses.

Poegimisaeg sõltub paaritumisajast ja seda mõjutab ka lehma tervislik seisukord ning ilmaolud kevadel. Seal, kus lumi püsib maas keskmiselt kauem, sünnivad vasikad hiljem. Emal peab olema kättesaadav hea toit, sest imetamine nõuab palju energiat.

Niisiis otsivad põdralehmad elupaiku, mis pakuvad kaitset kasvavale vasikale ja rammusat toitu imetavale emale.

Soomes sai võimalikuks andmete kogumine ja uurimine Loodusvarade Keskuse (Luke) poolt paigaldatud GPS-seadmete abil. Välivaatluste põhjal kaardistasime need lehmad, kes olid poeginud. Suutsime analüüsida nende liikumisi ning elupaikade valikut nii enne kui pärast poegimist kui ka selle ajal. Talletasime ja analüüsisime 22 looma poegimisperioodi infot Vaasa ja Kuhmo piirkondades.

Millal vasikad sündisid?

Poegimisaja lähenedes ja vahetult peale seda muutub lehmade liikumine. Kui GPS näitas, et lehm liigub väga vähe või püsib paigal, oli selge et lehm poegib ja selle põhjal talletasime nii aja kui poegimiskoha.

Analüüsi tulemus näitas, et kõik uuritud põdrad poegisid mai kuus, enim nendest kuu keskel. Kõige varem poegiti mai esimesel nädalal ja kõige hiljem mai viimasel nädalal. Juunis poegimisi ei täheldatud ja oletati, et kõik poeginud lehmad olid koos vasikatega juba liikvel.  Olukorda käidi uurimas ka visuaalselt, otsides looduses nii tiineid lehmi kui lehmi koos vasikatega. Vaasa piirkonnas sündisid vasikad umbes nädal varem kui Kuhmo – Suomussalmen alal. Samasuguseid erinevusi täheldati ka piirkondade siseselt.

Millistes metsades poegimas käidi? 

Vasikate sündimisalad saadi GPS jälgimise teel. Ehk poegimispäevade asukoha andmed eraldati muudest liikumistest ja neid vaadeldi eraldi. Selle põhjal analüüsisime poegimispaikade metsakooslust, maastikku, olemasolevaid maastiku andmeid, satelliidipilte ja laserskaneerimist. Selle tulemusel selgusid teatud korrapärasused ja korduvad mustrid.

Poegimise ajal ja vahetult peale seda kasutatud alad sisaldasid rohkelt põõsastikke. Lisaks, eriti Kuhmo piirkonnas kasutas suurim osa põtradest poegimiseks kuivendatud turbametsi kuigi ümbruses oli ka niisked rabad ja rabametsad. Mõningast turbaaladele liikumist täheldati ka Soome läänepiirkonnas, aga enam kasutasid nad seal poegimiseks muud tüüpi alasid ja rannikusaari. Kuhmo piirkonnas jälle tundus, et lehmad veedavad ka suve lõpu kuivendatud metsades. Ka vasikate kasvades ja suve edenedes liikusid põdralehmad kuivadele aladele, kus metsad sisaldasid rohkem lehtpuid.  

Huvitavaid üksikjuhtumeid

Teadaolevalt veedavad rannikute lähedal elavad põdrad suve mere lähedal ja talve tulekul siirduvad nad sisemaale.

Ka mõned lehmad, keda uurisime poegisid rannikusaartel ja tulid koos vasikaga tagasi sisemaale sügis – talveks.

Välismaistes uuringutes on välja toodud, et põdralehmad naasevad aasta aastalt poegima samasse kohta. Meie avastasime seda korrapärasust ainult üksikutel juhtudel. Üks lehm poegis näiteks 10 km eemal oma eelmise aasta poegimispaigast. Teine jälle tuli poegima samasse paika, kus ta oli möödunud aastal. Mingit selget mustrit selles ei avastatud, eri isendid vaid käitusid eri moodi.

Kuhmo piirkonnas tuli üks lehm poegima inimasustuse lähedale ja veetis koos vasikaga seal kogu suve.
Põhja-Ameerikas on täheldatud samasugust põdra käitumist, et sel viisil vähendada ohtu langeda kiskjate (karude, huntide) saagiks.

Meie uurimismaterjal on aga selliste järelduste tegemiseks liiga väikesemahuline, seda küsimust tuleks uurida põhjalikumalt

Originaalartikkel: Melin, M., Matala, J.,

Pusenius, J. & Packalen, T. 2019.Calving and post-calving habitat use of female moose in two contrasting areas. Wildlife Biology 2019 (1), p. 1-12,https://doi.org/10.2981/wlb.00569

 

Tõlkinud: Metsästäjä 4/23  Endrik Raun

Loe veel: Põtrade ränne Soomes

JAGA