Hiljutised surmaga lõppenud juhtumid Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias ning 2025. aasta juhtum Kreekas rõhutavad vajadust realistlikuma lähenemise järele pruunkarude majandamisel.
Looduskaitselised eesmärgid peavad tuginema usaldusväärsetele andmetele populatsioonide kohta, tõhusatele ennetusmeetmetele, selgetele sekkumisprotokollidele ja juhtimisvahenditele, mis tagavad avaliku turvalisuse.
Hiljutised juhtumid on olulised Euroopa jahimeeste katusorganisatsiooni FACE’i töö seisukohalt suurkiskjate majandamisel, kuna need toovad esile korduvad probleemid seoses avaliku turvalisuse, populatsioonide seire, probleemsete loomadega tegelemise ning praktiliste kooselumeetmetega.
Bulgaaria juhtum
16. mail leiti Sofia lähedal Vitoša looduspargist surnuna 35-aastane matkaja. Ühe võimaliku surmapõhjusena kahtlustatakse pruunkaru rünnakut.
Surnukeha leiti mägimajakesi ühendavate radade lähedalt piirkonnast, mis on matkajate seas populaarne.
Teadlane dr Raycho Ganchev hoiatas, et karude hirmu vähenemine inimeste ees võib suurendada ohtusid, ning rõhutas paremate andmete ja tõhusama haldamise vajadust.
Rumeenia juhtum
Mees, kes oli kadunud alates 27. aprillist leiti surnuna Harghita maakonnas Farkaslaka asumi lähedal. Teadete kohaselt avastati tema kehalt hammustusjälgi ning ametivõimude saabumise ajal viibis läheduses ka karu.
Juhtum on süvendanud kohalikke muresid karude majandamise ja probleemsetesse olukordadesse sekkumise võimekuse pärast.
Poola juhtum
58-aastane naine hukkus Bieszczady piirkonnas Płonna lähedal, kui ta kogus maha langenud hirvesarvi. Pärast seda, kui ta pojast eraldus, kuulis poeg väidetavalt telefonis ema hüüdmas „karu, karu“, enne kui kõne katkes.
Raske ligipääs piirkonnale aeglustas otsinguid ning naine leiti hiljem surmavate vigastustega.
Kreeka juhtum
2025. aasta juunis leiti Kreeka Kesk-Rodoopidest, Bulgaaria piiri lähedal asuvast kuristikust surnuna turist. Tema kaaslane väitis, et neid ründas või jälitas karu.
Juhtum lisas piirkondlikku tausta piiriülese karupopulatsiooni olemasolule.
Korduv muster
Need juhtumid viitavad mitmele korduvale probleemile:
- Pruunkarudega kohtumised ei piirdu enam üksnes kaugete ja inimtühjade piirkondadega; juhtumeid on registreeritud mägimajakeste, teede ja matkajate kasutatavate alade läheduses.
- Kohalikud omavalitsused ja kogukonnad tunnevad üha suuremat muret selle pärast, et karud kaotavad hirmu inimeste ees.
- Usaldusväärsed hinnangud karupopulatsioonide suurusele on poliitilise arutelu keskmes.
- Karupiirkondades on hädavajalikud ennetusmeetmed, avalikkuse teavitamine ja kiire reageerimine.
- Probleem muutub üha enam piiriüleseks, eriti liikmesriikide vahel jagatud või omavahel ühendatud mägipiirkondades.
Need juhtumid annavad tõendust selle kohta, et suurkiskjate kaitse peab käima käsikäes praktiliste majandamisvahenditega. Pruunkaru on kaitsealune liik ja osa Euroopa looduspärandist, kuid looduskaitseline edu peab olema tasakaalus pragmaatiliste juhtimismeetmetega, mis kaitsevad inimesi, maapiirkondade kogukondi ja kõiki teisi, kes maastikku kasutavad.
Allikas: FACE
