EJS ja kliimaministeerium sõlmisid lepingu, mille alusel hakkasid jahimehed kohe droonidega sigalaid monitoorima.
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on sigade Aafrika katk (SAK) jätkuvalt üks tõsisemaid ohte Eesti seakasvatusele ja seeläbi ka meie toidujulgeolekule.
„Haiguse leviku tõkestamisel teevad koostööd riik, seakasvatajad ja jahimehed, kelle ühine eesmärk on hoida ära viiruse levik ning kaitsta Eesti seakasvatust,” ütles Korts.
„Riik on toetanud Eesti Jahimeeste Seltsi tegevust viie drooniga, mida kasutatakse sigalate ümbruse monitoorimiseks ning SAK-i seire tõhustamiseks. Eelmisel nädalal sõlmiti kliimaministeeriumi ja jahimeeste seltsi vahel leping, mille alusel kaetakse osaliselt droonilendudega seotud kulud ning koolitatakse välja uued droonioperaatorid. See võimaldab laiendada seiret ja reageerida haigusohule senisest kiiremini ning tõhusamalt,” lisas ta.
Jahimeeste roll SAK-i tõrjumisel on oluline. Lisaks metssigade arvukuse ohjamisele kaasaaitamisele aitavad droonid avastada hukkunud metssigu, hinnata olukorda sigalate ümbruses ning koguda vajalikku infot haiguse leviku ennetamiseks. Mida varem haiguskolded avastatakse, seda väiksem on oht, et viirus jõuab kodusigadeni.
Tõnis Kortsu sõnul on Eesti seakasvatus oluline osa meie toidutootmisest ja maaelu püsima jäämisest.
„Kodumaine sealiha tootmine aitab tagada varustuskindlust ka keerulistel aegadel ning vähendab sõltuvust impordist. Seetõttu on katkuvastane võitlus lisaks loomataudi tõrjele ka panus Eesti toidujulgeolekusse ja maaelu kestlikkusesse,” lisas Korts.
Eesti Jahimeeste Selts tänab kliimaministeeriumi, regionaal- ja maaeluministeeriumi, põllumajanduse- ja toiduametit ning keskkonnaametit usalduse ja toetuse eest. Koostöö riigi, jahimeeste ja seakasvatajate vahel on hea näide sellest, kuidas ühiste jõududega saab kaitsta nii loodust, loomakasvatust kui ka Eesti inimeste toidulauda.
