15. mail lõpetas Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuses eriväljaõppe üheksa jahikoera ja kaheksa koerajuhti, kelle ülesandeks saab tulevikus sigade Aafrika katku (SAK) tõttu hukkunud metssigade otsimine metsast.
Tegemist on Eestis uudse ja innovaatilise projektiga, mille eesmärk on aidata vähendada viiruse levikut looduses ning ennetada haiguse jõudmist seafarmidesse.
Koolituse viis läbi koolituskeskus koostöös Põllumajandus- ja Toiduameti ning Eesti Jahimeeste Seltsiga. Koerte ja nende juhtide väljaõpet juhtis Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse koolitusjuht Rene Radala.
Loodetakse projekti jätkumisele
EJS-i tegevjuhi Tõnis Kortsu sõnul on projekt oluline nii jahinduse, kui ka kogu Eesti toidujulgeoleku vaatest.
„EJS-i roll selles on senini olnud küll väike – aitasime leida huviliste hulgast koerad ja nende juhid, aga kindlasti oleme nõus senisest enam panustama. Loodame väga, et projekt läheb edasi ning leitakse ka tellija, kes vajalikud väljakutsed rahastab. Meie hinnangul on see vajalik projekt, et leida üles surnud metssead ja sellega alandada loodusliku viiruse fooni.
Koerte kasutamine on tõhus taudi leviku tõkestamisel
Projekti algataja, Olev Kalda Põllumajandus- ja Toiduametist, sõnas, et hukkunud metssigade leidmine on oluline osa haiguse seirest ja tõrjest.
„Hukkunud metssigade uuringud annavad meile selge ülevaate sellest, kas katk metsas levib või mitte. Samal ajal aitab korjuste kiire leidmine vähendada viiruskoormust looduses ning ennetada inimtegevuse kaudu viiruse jõudmist farmidesse,“ selgitas Kalda.
Tema sõnul on koerte kasutamine tavapärasest otsingust kordades tõhusam. „Kui inimesed jõuavad päevas läbi otsida ligikaudu 4–5 hektarit maastikku, siis koeraga on võimalik katta ligi 40 hektarit päevas,“ lisas ta.
„Droonidega saab küll suuremaid alasid jälgida, kuid nende kasutamine on kallis ning need ei asenda maastikul töötavat koera. Jahikoerad on metsas töötamisega harjunud ning koostöö jahimeestega oli projekti õnnestumiseks väga oluline,“ selgitas Kalda.
Iga koer pole tööks sobilik
Igat koera ei saa metsa lasta, kuigi jahikoerad on harjunud koostööd metsas tegema. Koerajuht peab oskama metsas midagi teha. Seetõttu oli oluline teha koostööd EJS-iga.
Projekt sai alguse juba eelmisel aastal sissejuhatava kursusega, mille käigus hinnati koerte sobivust ning alustati esmase väljaõppega. Tänavu kevadel jätkus koolitus juba päris maastikutingimustes. Kõik üheksa koera läbisid edukalt ka lõppkatsed.
Koolitaja Rene Radala sõnul oli alguses palju küsimusi selle kohta, kas jahikoeri üldse saab selliseks tööks õpetada.
„Koerte jaoks on lõhna järgi otsimine loomulik tegevus, kuid nende õpetamine leiukohta püsima jääma nõudis palju tööd. Jahikoerad on harjunud pärast leidu omaniku juurde tagasi tulema, kuid selles töös pidid nad õppima leiukohas peatuma,“ rääkis Radala.
Põhioskused olid olemas
Nad tegid koolituse käigus läbi katse, et näha kuidas koer ja omanik töötavad ning aru saada, kas neid saab koolitada ja kuidas on nende motivatsioon. Kuulekus oli kohe kõigil väga hea ning enamus pääses edasi. Ridala sõnul olid koerajuhid väga motiveeritud ning tegid koolituse jooksul järjepidevalt tööd.
„Osalejad pidid mitu korda nädalas harjutamas käima ning just need, kellel oli tõeline huvi koertega töötada, jõudsid edukalt lõpuni,“ ütles Radala. „See projekt näitab, et Eestis ollakse valmis uusi väljakutseid vastu võtma ning mitmed naaberriigidki on selle lahenduse vastu juba huvi tundnud.“
Praktiseerida on tarvis
Edaspidi on oluline tagada, et väljaõppe saanud koerad saaksid regulaarselt praktiseerida, et nende oskused säiliksid. Projekti eestvedajate hinnangul võiks igal aastal koolitada juurde veel paar uut koera, et süsteem oleks jätkusuutlik ja valmis reageerima võimalikele uutele haiguspuhangutele.
Lisaks katkuseirele nähakse sarnaste otsingukoerte kasutamisel potentsiaali ka laiemalt looduskaitses, näiteks haruldaste loomade või taimede leidmisel.
